AWINURME LAADAD

Esimesi teateid Avinurme mõisa alal peetavatest laatadest leiame aastast 1864, mil Liivimaa kubermangulehes (Лифляндские губернские ведомости / Livländische Gouvernements-Zeitung) avaldatakse 24. juulil teade, et Avinurme mõisas, Lohusuu (Lohosu) külas Peipsi rannas hakatake pidama 5. ja 6. oktoobril iga-aastast kraami, kariloomade ja hobuste laata. Enne Mustvee-Sonda raudtee ehitamist oli Lohusuu oma sadama ja Peipsi kalda äärse Peterburi-Riia postimaanteega Avinurme valla peamiseks keskuseks – ka ‘aleviku’ tiitli sai Lohusuu enne Avinurmet. Avinurme vald oli aga toona tuntud just karjakasvatuse poolest. Näiteks mainib Sakala toimetus 1880. aastal Eesti Põllumeeste Seltsi poolt korraldatavast Mustvee näitusest rääkides:

Meie wõime seie juure lisada, et Awinurme wald Mustwee lähedal umbes paarikümne aasta eest tagasi oma ilusa härgade pärast lihunikude juures kuulus oli. Kui seal karjakaswatamine weel wanas heas olekus peaks seisma, siis saab sealt wist õige palju loomi Mustwee Näitusele toodama. 

5. ja 6. oktoobrist saab pikaks ajaks laada toimumise püsiaeg, mis oli nii kindlalt paigas, et 1876. aastal avaldatakse Eesti Postimehe kuulutuste veerus eraldi teadaanne, et tol aastal toimub laat tavalise aja asemel hoopis 24. ja 25. septembril.

Laadakalendrisse, milliseid enam-vähem just samal ajal rahvakalendrites avaldama hakatakse, siseneb see 1878. aastal Avinurme mõisas Lohusuu külas, hiljem ka Avinurme mõisas (Lohusuu kihelkonnas) või lihtsalt Avinurmes (Lohusuu kihelkonnas, alates 1890. aastast Torma kihelkonnas või lihtsalt Tormas) 5. ja 6. oktoobril toimuva kahepäevase laadana. Seda 1891/1892 aastani, mil laadakalendrite avaldamises tuleb väike seisak. Ent juba 1903. aastal on 5.–6. okt. Avinurmes toimuv laat kalendris tagasi.

Nii kirjutatakse 1900. aastal 5. oktoobril toimunud Lohusuu laadast, 1911 teatatakse, et endiselt 5. ja 6. oktoobril toimunud Lohusuu laat oli küll rahvarohke, ent kauplemine ei olnud kuigi elav. Eraldi mainitakse sarvloomade ja lina seemne odavat hinda, lina olnud aga kallis; ning:

Salamonopolid, mis siin laadal harilik nähtus on, kauplesiwad suurepäraliselt. Ühelt salamonopolipidajalt wõttis Awinurme politseikordnik 250 poolttoopi wiina õunakoorma seest ära, teiselt isikult wõeti 100 poolttoopi ära.

Hiljem toimuvad Lohusuu laadad erinevatel kuupäevadel. 1920. aastal teatatakse laada toimumisest 18. septembril, 1923. aastal oktoobri lõpus või novembri alguses, 1933. aastal aga 25. augustil jne. Aja jooksul lisanduvad ka kevadised laadad ning 20ndate lõpust alates on Lohusuus nii kevadel (7.–8. mai) kui sügisel (10.–11. oktoobril) kahepäevased laadad.

Viimased teated Lohusuu laadast leiame 1939. aastast – augustisest ning erakorraliselt ka 20. detsembril peetud laadast. 75-aastase traditsiooni katkestas sõda ja riigikorra muutus.

Avinurme laadad toimusid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Pole veel täpselt teada, millal Avinurmes laatade korraldamine alguse sai. 1915. aastal nimetatakse 25. aprillil Avinurmes toimunud laata – ent seda, kas too laat just Avinurme alevikus toimus või oli tegemist Lohusuu laadaga, ei tea.

Ent 1924. aasta aadress-kalendrist leiame laatade seas “paastu kuus” 20. märtsil ning “wiina kuus”, 15. oktoobril Avinurmes toimuvad laadad. Ning kuna paralleelselt toimuvad 24. aprillil ja 18. oktoobril laadad ka Lohusuus, pole enam kahtlust, ent need laadad toimusid just Avinurmes ning teadaolevalt Avinurme vallamaja juures. Ning üldiselt just nendel aegadel need laadad toimusidki (üksikute kuupäevaliste nihetega) 1930ndate lõpuni.

1934. aastal kirjutatab Tartumaa Teataja (21.11.34), et Avinurme valla kodanikud soovivad, et Avinurmes avataks turg ja kolmas laat, ning vallavalitsus pidas seda soovi igati mõistlikuks. Nii otsustati

awada turg igal reedel ja kolmas laat pidada 16. juunil. Kuna selleks on wajalik maawalitsuse luba, siis otsustati see nõutada.

1938. ja 1939. aastal leiame Avinurme laatade seas ka 15. juunil peetava laada (1939. aastal peetakse sügislaat 7. oktoobril). Ent nii nagu Lohusuu laadagi puhul, katkestab ka Avinurme laatade traditsiooni sõda ja riigikorra vahetumine.

1923. aasta Avinurme laada kohta saame teada:

15. okt. peeti Awinurmes laata, mis ilusa ilma tõttu oli palju rahwast kokku meelitanud. Kariloomi oli laadal rohkesti. Hind 3500—9000 m. Hobuseid oli wähe; keskmine töö hobune maksis kuni 25.000, kewadised warsad maksid kuni 15.000, häid hobuseid müügil ei näinud. Lambaid oli müügil ainult mõni näha, hind 500—900 marka. Wiienädalised põrsad maksid 700 marka. Rohkem oli müügil riidekaupa ja maiusasju. Noorrahwas keerutasid tantsu harmoonika saatel laada platsil. Joobnuid isikuid oli mõni üksik näha.
—k.

Sama aasta sügislaadast antakse pikem ülevaade 1934. aasta Tartumaa Teatajas:

Awinurme sügislaat muutus ilusa ilma tõttu aruldaselt rahwa- ja kaubarohkeks. Laadakaupmeeste letid ja maameeste koormad osteti wiimseni tühjaks, ainult mõni üksik puunõu tuli riistakaupmeestel koju tagasi wiia. Kariloomi oli laadal ohtrasti, makseti lehmadest 50—60 krooni, parematest ka 70 krooni. Lambad maksid 4—7 krooni, põrsad samuti 4—7 krooni.
Hobuste oste nagu tatvalisesti Awinurme laadal ka seekord ei registreeritud.
Awinurme puunõudest makseti: toobritest 250—350 senti, sõeltest 75—100 senti, lookadest 2—3 krooni, wannidest 2—3 kr. ja suurematest supelwannidest kuni 6 krooni. Katusepilpaid 170—180 senti tuhat. Puunõudele tegid kõwa konkurentsi laadakaupmeeste plekknõud, milliseid müüdi wist juba wõistluse mõttes „alla oma hinna”.
Laadale oli rohkesti toodud ka aedwiljasaadusi. Õunad maksid 90—150 s. puud, kapsad 50—60 s. puud ja 2—4 s. pea, sibulad 180—200 s. puud ja 20 senti matt.
Kord oli laadal seekord eeskujulik. Rahurikkumisi ega joodikute arreteerimisi ei juhtunud.