AVINURME RAHVARIIDED: KIRIVÖÖ

Erinevat sorti vööd ja paelad on ühed vanemad rõivaste osad, mis kuulusid nii naiste kui ka meeste riiete juurde.

Vöö kui eseme vanusele viitab seegi, et tegemist on vana soomeugri sõnaga, mida Eesti eri paiga murretes erinevalt hääldati: Kirde-Eestis ja Setumaal oli vüö, Kagu-Eestis vüü, Edela-Eestis üü või üüke, Kihnus üe, Muhus üö, Saare- ja Läänemaal öö, Lõuna-Pärnumaal ja Lõuna-Viljandimaal ööke jne. Lisaks sellele leidus veel rida erinevaid nimetusi: pussak, kas(s)ak, puude, puudik, palo, pook, poogats, raik jm.

Rahvariiete juurde kuulus rida erinevaid vöid ja paelu, mis erinesid materjali, valmistamise või kasutamise viiside järgi.

Kudumisviisi järgi eristatakse näiteks kirivööd, kõlavööd, võrkvööd, lisaks, telgedel kootud, varrastel kootud, heegeldatud, põimitud, palmitsetud, tikitud jne vööd jmt. Palmitseti ja kooti ka paelu ning loomulikult olid omal kohal ka nahkvööd.

Kiri, mis tänapäeval seostub eelkõige kirjatähtedega ja kirjutamisega, on samuti vana läänemeresoome tüvi, mis tähendas algupäraselt mustrit, ornamenti, märki. Seega kirivöö on kirjatud ehk mustriga kaunistatud vöö. Täpsemalt on see korjatud kirjaga vöö, mille muster luuakse kudumise käigus kirjale vastavaid lõimi korjates.

Nad olid vajalikud riiete – nii seelikute, pükste, kuubede jm kinnitamiseks. Naised kandsid neid seelikute peal, suvel kui särgiväel käidi, siis ka särgi peal. Ent ka siis ei olnud nad lihtsalt iluasjad – vööd kanti igapäevaselt keha toetamiseks ja selja hoidmiseks tööde rügamisel ja tõstmisel. Hupel (1777) ja Petri (1802) on kirjutanud, et naistel oli komme vööd kanda lausa ööpäevaringselt. Samuti aitasid vöötatud üleriided sooja hoida ning tuule eest kaitsta. Nagu tõdes vanasõna: “Parem ilma tööta kui käija ilma vööta“

Kirivöödele omistati ka kaitsvat ja ravivat toimet. See oli seotud vööl kasutatud kirjadega ja ka värvidega. Arvatakse, et endisel ajal omistati kirjadele erinevaid, sh maagilisi tähendusi, ehkki need on suuresti unustuse hõlma vajunud.

Oma roll oli neil ka sümboolse annina. Näiteks kingiti mõnel pool teenijatüdrukutele kauba kinnituseks. Samuti olid vööd olulised kosja- ja pulmakombestikus veimedena. Vöö kinkimisega näitas pruut kosilasele abiellumise nõusolekut, seda kingiti tähtsamatele pulmalistele, anti palgana kirikuõpetajale. Ka pulmakombestikus seostati vöö kinkimist kaitsva ja halba peletava toimega. Nii pandi vöid ka uues kodus lävepakule, seoti kaevurakkele jne. Kõikide nende otstarvete jaoks oli veimedeks vaja mitukümmend kuni sadakond vööd.

Niisamuti olid vööd seotud mitmete muude tähtpäevade kombestikuga ning ka see tingis suurema tähelepanu nende välimusele ja kirjadele.

Ent ka lihtne ilu oli oluline. Tüdrukud hakkasid varakult vööd kandma ka selleks, et vöö oleks peenikene. Samuti kui triibuseelikuid kandma hakati, siis jälgiti, et kirivöö värvid sobiksid seeliku värvidega.

Kirivöö seoti tavaliselt kaks korda ümber piha nii, et alumine kiht jääb 1-2 cm jagu näha. Mähkimist alustati vasakult küljelt või keskelt ning vöö viimane ots peideti vöökordade alla, hiljem kohtas ka vöö sõlmimist ja otsade (põlvedeni) rippuma jätmist, eriti neid kantides, kus vöö otsad olid tuttidega või muude kaunistustega. Sellest tulenevalt oli ka vöö pikkuseks enamasti 2,4–2,7 cm, ent puhuti ka pikemad. Kirivööd on väga erineva laiusega, valdavalt 4–6 cm laiad. Lõuna-Eestis olid vööd üldiselt laiemad kui Põhja-Eestis, ning vanemad vööd laiemad kui hilisemad.

Vöö olulisim osa on keskkiri, millel on selle põhiline kiri, mille keskel on teist värvi lõime(de)st süda. Äärekirjad on tüüpiliselt keskkirjast erinevat värvi väikeste kujunditega (ristid, rombid, täpid, kalasabakiri, kaldjooned jm) ning kesk- ja äärekirja lahutab paarist lõngast koosnev küü.

On täheldatud, et vanematel vöödel mängisid äärekirjad ja süda olulisemat rolli kui hilisematel, uuemad vööd on sagedamini äärekirjadeta, kitsaste ääretriipudega.

Enamasti on vöödel üks põhivärv – tavaliselt punane ja pruun, harvem sinine ja roheline – ning sellele lisaks 1-2 värvi lõngu südames ja äärekirjades. Kirde-Eestis oli tüüpiliseks põhivärviks punane ja lisavärviks potisinine.

Vanemadte kirivööde lõngad on värvitud taimedega:

• punakaspruunist punaseni – värvimadara juurega
• pruun – paakspuu koor, pohlavarred, sammal, käbid
• roheline – sammal, kanarbik, koeraputk, kaselehed
• sinine – mustikad
• kollane – kollane karikakar

Välismaistest taimedest oli tuntud punapuu puupunase jaoks.

18. sajandi lõpus tuli kasutusele potisinine, mida saadi sinikivi abil ning 19. sajandi teisel poolel tulid tarvitusele aniliinvärvid, eriti erkpunane ning lilla.

Olulisimaks osaks on keskkiri, millel on tüüpiliselt ühest kujundist rida, harvem on kombineeritud mitut kujundit (ühe või mitme reana). Sagedasemad on kaldristid, rombid, kaheksakand ja selle variandid (kaksikrist, rosett), kolmnurgad (sageli hambulised) jmt.

Vöökirjadel olid rahvapärased nimetused, mis tulenesid esemetest (reha, hark, saesammas, veskitiib, kaevurake, aknaruut, preesisilm, prees, sõlg, uud, sõel, look, redel jmt), taimedest (maasikas, maasikaleht, kassikäpp, vahtraleht, ristikmännikäbi jm), erinevatest elusolenditest (kalasaba, kärbes, hanesilm jm), inimestega (Kaera Kaie jm), arvudega (nelja täpiga, üheteist lõngaga, kolmeristiline jm) või kujunditega (rist, ruut, sõõr, ratas, täht, kaheksanurk).

Sama kiri võis eri paikades kanda muidugi eri nimesid. Näiteks kaheksakanda nimetati eri paigus kassikäpaks, männikäbiks, maasikaõie, preesikirjaks jne.

Ent erinevalt triibuseelikutest, mille puhul pole Avinurme kandist ühtegi näidet, on kirivöödega olukord parem. Nii Torma kihelkonnast kui ka Avinurme piirkonnast on ERMi kogutud omajagu kirivöösid: algselt 28 kirivööd, millest 6 on viimase sõja ajal kaduma läinud (Piiri 2014: 138).

Meie leidsime MuIs-ist üles 21 Torma kihelkonnaga seotud vööd, millest pea pooled – 9 – on Avinurme mõisa (Avinurme valla ja Lohusuu valla) alalt, ülejäänud kogutud Torma kihelkonna teistest valdadest ning mõned neist on küll kogutud Torma külades, ent valmistatud hoopis naaberkihelkondades.

Seejuures on täheldatav, et vöid on muuseumi kogutud siinkandis üksnes 20. sajandi alguses: Eesti Rahva Muuseumi varastel kogumisretkedel 1909, 1910 ja 1911. aastal ning nendel retkedel kogutud vööd on ka ERMi esimese 20 000 eseme hulgas. Viimasel neist, 1911. a. retkel käis siinkandis August Schulzenberg (1891-1935), kelle retkelt pärinevad paljud muuseumis säilunud siinkandi rahvarõivad, nende hulgas ka vööd.

Seejärel 1920ndatel käis kolmel korral kogumisretkel Eesti Muinasvara Päästetoimkond, mis asutati ERMi eestvedamisel Haridusministeeriumi muinsuskaitse nõukogu poolt. Korjajateks olid 1920. a. E. Viilman, 1921. a. Voldemar Bachmann, ja 1929 Hilda Õunapuu. Bachman pani oma retkel hangitud teadmistest kirja ka põhjalikuma ülevaate.

Kuigi võrreldes mitmete muude esemetüüpidega on kirivöid Tormast muuseumi jõudnud küllaltki palju, ei ole see hulk siiski ülemäärase rikkalik. Kui arvestada, et Eesti Rahva Muuseumi kogudes on umbes neli ja pool tuhat kirivööd, mis teeb keskmiselt 45 kirivööd kihelkonna kohta, siis on paarkümmend vööd isegi tagasihoidlik tulemus. Ent seegi võib olla piirkonna peegelduseks.

Omaette küsimus on seegi, kas piirkonna vööde määratlemisel arvestada sellega, mida siinkandis kanti või sellega, mida siin kandis valmistati.

Näiteks August Schulzenberg, kes on toonud Torma kihelkonnast ERMi seitse kirivööd ja hulga muid rahvariideid, nentis oma 1911. aasta korjamisretke aruandes:

Ilustustega asjad puuduvad Torma kogus peaaegu täiesti. Mõned schabloniliste kirjadega õllekannud on Viljandi maalt sisse toodud, ja vististi uuema aja töö, kuna kirjatud vööd enamasti Kodavere kihelkonnast pärit on.

Seejuures on paar Tormast kogutud vööd ka Kodavere alla liigitatud ning ka vöökirjades ja laadis leiab mitmeid sarnasusi. Ent sarnasusi leidub eri kihelkondade vööde vahel ikka ning alati ei osuta see vöö valmistaja päritolule, vaid üldisematele piirkondlikele sarnasustele. Samas on Kodavere vöökogu meie lähipiirkonna kohta kaunis rikkalik ja ERMi on jõudnudki sealtkandist umbes-täpselt 45 kirivööd.

ERM 180 – LOHUSUU vald

valmistatud. u. 1839

kogutud 1909

laius: 3.8 cm
pikkus: 215 cm
narmaste pikkus: 13 cm

ERM 182 – TAMMESSAARE

kogutud 1909 Avinurme vald

laius: 3.3 cm
pikkus: 232 cm
narmaste pikkus: 14 cm

ERM 187 – TAMMESSAARE

valmistatud u. 1809

kogutud 1909 Avinurme vald

laius: 5 cm
pikkus: 253 cm
narmaste pikkus: 10 cm

(Taolist kirja on mõnel pool nimetatud silmiliseks)

ERM 3914 – LAEKANNU
(Rehessaare/Änniksaare)

valmistaja: Ann Kallavus (Kalahiis) u. 1826. a. (sünd. Rehesaare, eluk. Änniksaare)

kogutud 1911 Avinurme vallas, Laekannu külas, Teelahkme talus, üleandja tütre-tütar Mari Lauringson

laius: 5 cm
pikkus: 266 cm
narmaste pikkus: 15 cm

ERM A 174:18 – ULVI / Metsara

valmistanud Metsara vabadik

kogutud 1921 Avinurme vald, Ulvi küla Üleoja talus, üleandja Maria Kadak

laius: 5 cm
pikkus: 236 cm
narmaste pikkus: 15 cm

ERM A 174:24 – JÕEMETSA

kogutud 1921 Avinurme vallas, Jõemetsa külas, üleandja Leena Kask (Torma)

Juures kommentaar: “Vööd kannud pääasjalikult mehed kuubede pääl, 60 a tagasi hakanud sarnased omakoetud ära jääma ja vööd ostetud poest.”

laius: 4.9 cm
pikkus: 256 cm
narmaste pikkus: 16.5 cm

ERM A 194:5 – RAJA

kogutud 1920 Avinurme valla Raja küla Joosepi talus, üleandja ja valmistaja Leena Tooming (Torma)

Juures kommentaar: “Kantud vööl, särgi pääl, hakanud kaduma u 30 a eest.”

laius: 3.7 cm
pikkus: 200 cm
narmaste pikkus: 10.5 cm

ERM A 509:1172 – LAGEDI

valmistatud Lagedi külas (Lohhusuu/Avinurme vald) u 1830. a.

kogutud 1920 Tallinnas, üleandja Rosalie Pärg, ostetud turult

laius: 7.2 cm
pikkus: 290 cm
narmaste pikkus: 7.2 cm

ERM A 509:1249 – LOHUSUU vald

vanus kolmas põlvkond

kogutud 1920 Lohusuu vallas

laius: 2.2 cm
pikkus: 174 cm
narmaste pikkus: 3.5 cm

ERM 188 – KASEPÄÄ

valmistatud u. 1829

kogutud 1909 Kasepää külas, Torma kihelkond

laius: 6 cm | pikkus: 48 cm | narmaste pikkus: 17 cm

(kirja on nimetatud sarve kirjaks)

ERM 3044 – LULLIKATKU
(Kallivere/Roela)

valmistaja Leenu Kõrve (Kallivere/Roela, Palamuse kih.) u. 1860

kogutud 1910 Lullikatku külas, üleandja (tütar) Maria Raud (Torma)

laius: 5.7 cm | pikkus: 194 cm | narmaste pikkus: 16 cm

ERM 3913 – LILASTVERE

valmistaja: Leena Anslang u. 1854 . a.

kogutud 1911 Võtikvere vallas, Lilastvere külas, Tooma talus (Torma)

laius: 5 cm | pikkus: 229 cm | narmaste pikkus: 15 cm

(kaksikristi on nimetatud ka lauajalgadeks või kaevurakkeks)

ERM 3916 – OOKATKU

kogutud 1911 Ookatku küla Uuetoa talus, üleandja Liisa Rosin (ERM liigitanud Kodavere alla)

laius: 4.5 cm | pikkus: 234 cm | | narmaste pikkus: 14 cm

ERM 3919 – TORMA kihelkond

kogutud 1911 Torma kihelkonna Madi talust. (Torma)

laius: 5.5 cm | pikkus: 280 cm | narmaste pikkus: 8.5 cm

ERM 3921 – LILASTVERE

valmistatud Võtikvere valla Lilastvere külas

kogutud 1911 Võtikvere valla Rassiku küla Pikanoka talus, üleandja Loviisa Ormann (Torma)

laius: 6 cm | pikkus: 229 cm | narmaste pikkus: 15 cm

ERM 3922 – RÄÄBISE

valmistatud Võtikvere valla Rääbise küla Korjuse talus u. 1861.

kogutud 1911 samas talus, üleandja Anna Karu; (Torma)

laius: 4.3 cm | pikkus: 229 cm | | narmaste pikkus: 13 cm

“Vöölõngad on kodu valmistatud ja maa värvidega värvitud. Värvid: koerputkeroheline (koerputke õilmed + kübaramust – õige natuke), pruun (lepakoor + kivisammal), kollane – karikakraõitega.”

ERM A 70:9 – LILASTVERE

kogutud 1929 Võtikvere valla Lilastvere külas (Torma)

laius: 3.8 cm | pikkus: 45 cm

ERM A 174:1 – ROELA vald

kogutud 1921 Roela valla Linnutaja talus, üleandja Liina Karu. (Torma)

laius: 5 cm | pikkus: 107 cm

“Kaevurakke kiri ja vahtralehe kiri.”

ERM A 509:1425 – VÕTIKVERE vald

Saadud isalt päranduseks. Arvatavasti vanaema oma.

kogutud 1920 Võtikvere valla Saarde talus (Lullikatku?), üleandja Liisa Berg (Torma)

laius: 2 cm | pikkus: 129 cm | narmaste pikkus: 3.5 cm

ERM 174 – KASEPÄÄ (Kodavere)

kogutud 1909, Kasepää külas (Torma),

liigitatud Kodavere kihelkonna alla (valmistatud Ranna vallas))

laius: 5.8 cm | pikkus: 35 cm | narmaste pikkus: 8. cm

(kirja mõnel pool nimetatud saehammasteks)

ERM 3920 – VÕTIKVERE / Torila (Kodavere)

valmistanud Eva Kõrv Kokora valla Torika küla Kubja talus u 1851.

kogutud 1911 Võtikvere Söödi talus nr 6, üleandja Anna Nuka (liigitatud Kodavere alla)

laius: 6 cm | pikkus: 229 cm | narmaste pikkus: 15 cm

ERM 14982 – RÄÄBISE
(maha kantud)

valmistanud Marri Tomberg u. 1850ndatel

kogutud 1914 Haljala kihelkonnas, üleandja Rosalie Kuusik (sünd. Pärn)

laius: 3,5 cm
pikkus: 190 cm

Foto: H. Kurriku “Eesti rahvarõivad” Tabel XIX, nr 15)

Loe lisaks: Täiendusi kirivööde kaardile.

Vööde viidad veelkond:

ERMi kogudes olevaid vöid Avinurme piirkonnast:

• ERM 180 – kogutud 1909 Avinurme vald / Lohusuu vald, valmistatud. u. 1839 (Torma)
• ERM 182 – kogutud 1909 Avinurme vald, Tammessaare küla (Torma)
• ERM 187 – kogutud 1909 Avinurme vald, Tammessaare, küla, valmistatud u. 1809 (Torma)
• ERM 3914 – kogutud 1911 Avinurme vallas, Laekannu külas, Teelahkme talus; valmistaja: Ann Kallavus (Kalahiis) u. 1826. a. (Rehesaare/Änniksaare), üleandja tütre-tütar Mari Lauringson (Torma)
• ERM A 174:18 – kogutud 1921 Avinurme vald, Ulvi küla Üleoja talus, üleandja Maria Kadak; valmistanud Metsara vabadik (Torma)
• ERM A 174:24 – kogutud 1921 Avinurme vallas, Jõemetsa külas, üleandja Leena Kask (Torma)
• ERM A 194:5 – kogutud 1920 Avinurme valla Raja küla Joosepi talus, üleandja ja valmistaja Leena Tooming (Torma)
• ERM A 509:1172 – kogutud 1920 Tallinnas, üleandja Rosalie Pärg, ostetud turult, valmistatud Lagedi külas (Lohhusuu/Avinurme vald) u 1830. a. (Torma)
• ERM A 509:1249 – kogutud 1920 Lohusuu vallas, vanus kolmas põlvkond.

Lisaks on Tsorma kihelkonna teistest piirkondadest kogutud kirivööd:

• ERM 174 – kogutud 1909, Kasepää külas (Torma / Kodavere, Ranna vald)
• ERM 188 – kogutud 1909 Kasepää külas, Torma kih., valmistatud u. 1829 (Torma)
• ERM 3913 – kogutud 1911 Võtikvere vallas, Lilastvere külas, Tooma talus, valmistaja: Leena Anslang u. 1854 .a. (Torma)
• ERM 3044 – kogutud 1910 Lullikatku külas, üleandja (tütar) Maria Raud, valmistaja Leenu Kõrve (Kallivere/Roela, Palamuse kih.) u. 1860, (Torma)
• ERM 3916 – kogutud 1911 Ookatku küla Uuetoa talus; valminud enne 1911, üleandja Liisa Rosin (Torma / Kodavere)
• ERM 3919 – kogutud 1911 Torma kihelkonna Madi talust. (Torma)
• ERM 3920 – kogutud 1911 Võtikvere Söödi talus nr 6, üleandja Anna Nuka; valmistanud Eva Kõrv Kokora valla Torika küla Kubja talus u 1851. (Kodavere)
• ERM 3921 – kogutud 1911 Võtikvere valla Rassiku küla Pikanoka talus, üleandja Loviisa Ormann; valmistatud Võtikvere valla Lilastvere külas (Torma)
• ERM 3922 – kogutud 1911 Võtikvere valla Rääbise küla Korjuse talus, üleandja Anna Karu; valmistatud samas talus u. 1861. (Torma)
• ERM A 70:9 – kogutud 1929 Võtikvere valla Lilastvere külas (Torma)
• ERM A 174:1 – kogutud 1921 Roela valla Linnutaja talus, üleandja Liina Karu. (Torma)
• ERM A 509:1425 – kogutud 1920 Võtikvere valla Saarde talus (Lullikatku?), üleandja Liisa Berg (Arvatavasti vanaema oma.) (Torma)