AVINURME HAIGLA – 75
Oktoobrikuus on Avinurmes veel üks sünnipäevalaps, kes tänaseks on ajaloohõlma kadunud: 1. oktoobril 1946. aastal avati AVINURME HAIGLA. Ka Avinurme haigla lugu ootab veel põhjalikumat uurimist ja kirja panemist. Seekord anname esmase ülevaate mõnest inimesest ja seigast selle asutuse teekonnal.
Avinurme loodi jaoskonnaarsti koht 1. jaanuaril 1925. a. Enne seda kuulus vald Vabariigi ajal Torma jaoskonnaarsti piirkonna alla. Ent arsti puudumine oli Avinurme rahval elu kahtlemata keerulisemaks teinud. Lähimad arstid olid tsaariajal Mustvees ja Simunas, kuhu käis Lammasküla tohter ning raskemate haiguste korral tuli sõita Tartu linna. Nii kirjutatakse 1908. aastal, et rahvale kergenduseks hakkas tollest aastast Mustvee tohter iga kahe nädala tagant Avinurme apteegis haigeid vastu võtmas (Koit, 11.01.1908). Avinurme jaoskonnaarsti koha tegi ja kulud kattis Tartumaa maakonnavalitsus. Vald pidi arstile tasuks muretsema korteri ja 10 sülda küttepuid.
Esimeseks arstiks Avinurmes oli dr. EUGEN SILD (23.04.1897–21.01.1958), kes sündinud Tartus, aastatel 1916–1918 ja 1920–1924 õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas (vahepeal sõdis Vabadussõjas). Ülikooli lõpetamise järel tuli Avinurme jaoskonnaarstiks. Postimehes kirjutatakse (05.01.1925):
Awinurme enesele jaoskonna arsti saanud.
Seni polnud Awiunrmes jaoskonna arsti, mis elanikkudele suuri raskusi tekitas. Nüüd on Awinurme arsti jaoskond asutatud ja 2. skp. walis Tartu Maakonnawalitsus sinna arstiks läinud aastal ülikooli lõpetanud arsti Eugen Sild’i.
See oli Avinurme jaoks kahtlemata suur ja oluline muutus. Avinurmes tegutses sajandi alguses küll juba apteek ja proviisor, ent siiski võime vaid ette kujutada raskuseid, mis olid “soode ja metsade keskel” elavatel avinurmikutel kesiste teeolude või talvepakase kiuste suuremate tervisehädade korral hobusevankriga linna tohtrihärra juurde reisimisel. Arstiabi Avinurmes oli suur asi.
Dr. Sild hakkas esmalt haigeid vastu võtma vana vallamaja lähedal asunud Õuna talus. Hilisemas haigla majas (praeguses hostelimajas), mis oli ehitatud 1897. aasta paiku, asus toona apteek. Dr. Sild olla abiellunud apteekri tütrega ja hakanud seejärel haigeid vastu võtma apteekri majas – Avinurme aleviku südame ühes vanemas säilinud hoones, millest hiljem saigi haigla maja.
Avinurmest lahkumise järel töötas dr. Sild Rakvere linnaarstina.
Dr. Silla lahkumise järel tuli Avinurme artsiks Tallinnast pärit, 1927. aastal TÜ arstiteaduskonna cum laude lõpetanud dr. ERNST VOGT (3.12.1903–1988, alates 1934 Enn Voog), kes töötas siin 1934. aastani ning võttis patsiente vastu samuti toonases apteegi majas. Seejuures 1932. aastal ehitatakse uus apteegi maja, kus tegutseb apteek tänaseni. Ajalehes Kaja avinurmikuid tutvustavas artiklis kirjutatakse tema kohta:
Doktor Ernst Vogt ühe lehe teatel uuriwat aiwa Leenini peaaju, et kas mu meie. Pärast selgus, et üks selle nimeline arst tegeval küll tegemist sarnase kraamiga, kuid see elab hoopis Saksamaal, Berliini linnas.
Võibolla andsid need segadused rahvusvahelise nimega tõuke ka peatsele nimemuutmisele. Avinurmest läks Vogt arstiks Maarja–Magdaleenasse.
1935. aastal tuli Avinurme arstiks dr. JUHAN LINNUSE (21(9).02.1891–31.10.1965), kes töötas Avinurmes arstina oma elu lõpuni. Ehkki mõne andme järgi tegutses ta Avinurmes juba 1933. aastal.
Dr Juhan (Johann) Linnuse (1936 a.-ni Jürisson) sündis 1891. a Vana-Vändra vallas Kirikumõisa talu rentniku Juhan Jürissoni pojana. Õppis Vändra valla- ja kihelkonnakoolis, seejärel Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetamise järel astus Tartu Ülikooli, esmalt ajaloo-keeleteaduskonda, aasta pärast läks üle arstiteaduskonda. Peale lõpetamist sai temast Tarvastu pidalitõbiste haigla juhataja, 1922-1935 oli Järva-Madisel jaoskonnaarst ja alates 1935. a kuni surmani Avinurme jaoskonnaarst. Pöördelistel aastatel põgenes Linnuse tütar Helga Läände ja elas hiljem USA-s, Linnuse jäi koos abikaasa Maiga kodumaale. (Piirsalu 2015)
Järelhüüdes kirjutati: “Ta sängitati Vändra kalmistule, sünnipaiga mulda, rohkearvulise sõprade ja tuttavate juuresolekul.” (Vaba Eesti Sõna, 25.11.1965)
Just dr. Linnuse ametiajal – 1. oktoobril 1946. aastal – avatakse Avinurme jaoskonnahaigla.
Avinurme haigla avati 5-kohalisena. Alguses toitlustamist ei olnud – haiged pidid oma toidu kaasa võtma.
Esimesed sanitarid olid VALVE HAAV, LIIS ARUMÄE, LINDA VÄLI, õeks ANETE TAMM, ämmaemandaks TRIINU SUVI. 1947. aastal tuli õeks ELSA TOOMING.
1948. aastal tehti haigla 10-kohaliseks ja hakati ka haigeid toitlustama. Alates 1962. a. töötas haigla 15-kohalisena.
1957. aastal tuli arstiks dr. ARNOLD ERRELINE (28.06.1917–24.04.1993), Tartust pärit Erreline lõpetas 1944. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, sõja järel elas Saksamaal ja naastes töötas 1953–1957 Tamsalu haiglas, seejärel tuli Avinurme arstiks, temaga ühes meditsiiniõest kaasa ELVI ERRELINE.
1960 tuli velskriks VIIVI PÄRN.
(Rahvusarhiiv, EAA.2100.1.1734.11)
1982. aastast töötas Avinurmes ka stomatoloog (dr. RAILI PAAL), 1983. aastast pediaater dr. HELGI LAULA. Hiljem lisandus haiglasse ka füsioteraapia kabinet.
1984. aastal tuli arstiks tööle aasta varem Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud TIIU KRUUS (neiup. Tätte, 13.07.1957–11.10.2021), kellest sai peale dr. Erreline pensionileminekut 1986. a. ka haigla peaarst. Tiiu Kruus töötas haigla sulgemise järel Avinurmes perearstina 2015. aastani.
Avinurme jaoskonnahaigla teeninduspiirkond oli suur: haiglale allusid Ulvi, Lohusuu, Tudulinna ja Oonurme velsker-ämmaemandapunktid. Teeninduspiirkonna pindala oli 950 ruutkilomeetrit, seal elas u. 4000 inimest.
Taasiseseisvumise-järgse Avinurme valla esimeses arengukavas oli kirjas, et Avinurmes töötab haigla 15 voodikoha ja 20 töötajaga.
1994. aastal reorganiseeritakse Avinurme haigla ambulatooriumiks ning järgmisel aastal haigla ruumidesse vanurite maja koos päevakoduga. Päris täpset kuupäeva, millal Avinurme haigla ametlikult kinni pandi, ei õnnestunud meil veel leida.
2000. aastal müüs vald haigla hoone erakätesse. (Awwinorm 2009, 2017) 2015. aastani jätkas tööd Avinurme perearstina Tiiu Kruus, perearstikeskus asus hiljem Põllu tn. 8.
(allikas: puhkaeestis.ee)
Nii oli Avinurmes kohapeal arstiabi antud alates 1925. aastast kuni 2015. aastani, statsionaarset ravi pakkuv haigla tegutses u. 50 aastat. Arstid tulid siia valdavalt suunamisega ülikooli lõpetamise järel. Mõned liikusid peale mõne-aastast praktiseerimist mujale, teistele sai ja jäi Avinurme koduks.
ALLIKAID
Avinurme koduloomuuseumi materjalid.
– Käesolewal aastal hakkab Mustweest tohter … Koit [Päevalehe lühendatud väljaanne], 11. jaanuar 1908.
Awinurme walda awatakse uus jaosk. arsti koht. Postimees, nr. 329, 4. detsember 1924.
Awinurme valda uus jaosk. arsti koht. Tartu Teataja, 10. detsember 1924.
Awinurme enesele jaoskonna arsti saanud. Postimees (1886-1944), nr. 4, 5. jaanuar 1925.
Awwinorm 2009 = Nii sai see kõik alguse… Awwinorm, 1. september 2009.
Awwinorm 2017 = Vald 1993–2002: olulisema toob välja Ants Rummel. Awwinorm, 1. veebruar 2017.
Hiie Piirsalu 2015. Arstid. Vändra Teataja, nr. 8, 28 august.
Peeter Ernits 2012. Meie tohter tuleb alles juulis! Maaleht, nr. 11, 15. märts.
Mälestus Elvi Errelinest:
Elle Vaike Kiik 2005. Imetlen sind, Elvi. Videvik, nr. 26, 4. august.