AVINURME MÕISA KADUMINE 1911

Avinurme mõis, mis leidis esmakordselt mainimist 380 aastat tagasi 1641. a. Rootsi adramaa revisjonis Laiuse linnuse pealikule Erich Johannsson Zwillingile kuuluva „Hubbinorm“ mõisana, on kahtlemata üks salapärasemaid peatükke Avinurme ajaloos. Rohkete hoonetega mõisakompleks kaob 20. sajandi alguses lühikese aja jooksul maa pealt ning tänaseks on mõisast alles üksnes magasiait (ehkki seegi on mitmete uuemate hoonekihtide alla mattunud) ning kolm väärikat pärna staadioni kaldal – mõisast ja selle hoonetest ei ole ühtegi pilti ega varet alles.

Internetis liigub küll Mustvees fotograafina tegutsenud Eduard Pääro üks salapärane fotopostkaart Avinurmest, millel on tundmatu hoone, mida vahel on Avinurme mõisaks nimetatud.

Ent kui paika peab foto dateering 1920ndatel, siis ei saanud pildil olev hoone enam Avinurme mõisa peahoone olla, sest selleks ajaks oli peahoone juba hävinenud. Ehkki enam-vähem just selline võikski Avinurme mõisa peahoone välja näha.

1911. aasta 27. mai Postimees kirjutab:

Taevaminemise pühal põles Awinurme mõis, kus pääle mõisamaa talupoegadele ärajagamise, kroonu metsaülema abi elas, kõige kõrvalise hoonetega maha. Pääle muu kahju on loomi sisse põlenud ja üks wanamees, kes loomi lahti läinud päästma. Raskeid tulehaawu saanud üks naisterahwas, kes wanameest päästma tahtnud minna: allakukkuw tuli on tal käed ja jalad ära põletanud.

Taevaminemise püha aga oli 1911. aastal neljapäeval, 19. mail.

4. juuni Postimees aga täpsustab, et maha põles rentniku elumaja ja loomalaut ning rentniku isa, kes läks loomi lahti päästma, sai raskeid tulehaavu, mille tagajärjel ta suri.

Ent 1. juuni Päewalehes teavitatakse, et kroonumõis ja karjalaut põlesid maha siiski 17. mail

Tulekahju inimeseohwriga. 17. mail põles Awinurme kroonumõis ja karjalaut maha. Tuli algas katkisest korstnast. Kuna üks ainus wäike prits käepärast ja tuul wäga kange oli, siis ei saadud tuld enam kustutada. Ainult seda saadi ära hoida, et ligidal seisew wallamaja põlema ei hakanud. Üks mõisa rentnikkudest, Wainu, kes põlewast laudast loomi läks wälja laskma, sai nii raskeid tulehaawu, et teisel päewal suri. Mõisa rentnikkude kahju on suur.

Nii on alust arvata, et just see, konkreetselt nimetatud kuupäev on täpsem. Ent rohkem ajakirjanduses sellest sündmusest ei kirjutatudki.

Nii on üks kindel: Avinurme mõisa ajalugu võib hakata rekonstrueerima 1911. aasta maist ettepoole.

Hiljem, 1939. aastal on Richard Haav (sünd. 29. juunil 1922) üles kirjutanud oma isalt, Jüri Haavalt (toona 63. a vana, oli sündinud ning elas Sälliksaare küla Vahe-Alekere talus) kuuldud loo:

Avinurme mõis, mis praegu on hävinenud, on hukkunud täielikult põlemise teel. Päris härrat pole seal enam valitsenud ammugi, vaid mõis oli rentnikkude käes. Kuidagiviisi läks elu mõisas edasi, aga umbes 35 aastat tagasi hakkasid mõisa hooned kummaliselt põlema. Kõige esimesena põles reht, selle järgi umbes 2 aasta pärast põles härrastemaja, ning lõpuks kõrts ja kõrvalhooned. Mõnede põlemiste juures oli isegi inimohvreid ja loomad põlesid karjalauta sisse. Rahvas uskus selle põlemise juures mingit nõidust või ettemääratud saatust, mis pidi osaks saama mõisale. Ei teata ka mingisugust süütamist kuritahtlikult, sest põlemised toimusid enne 1905. a. revolutsiooni. Jääb järgi vaid uskuda nõidusesse või ebaloomulikku juhtumusse.