ILMUS RAAMAT “KIRIKUD JA PALVELAD AVINURME MÕISAVALLAS”

Raamatu “Koolid Avinurme mõisavallas” autorina tuttav Piret Haav on äsja valmis saanud uue raamatu “Kirikud ja palvelad Avinurme mõisavallas”, mis uurib kodukandi kirikute ja palvemajade ajalugu.

RAAMATU EESSÕNA PIRETILT

Käesolev raamat on kodulooline uurimistöö Avinurme mõisavalla kirikute ja palvelate asutamise, ehitamise ja pidamise kohta. Vaatluse alla on võetud kirikuhooned ja palvemajad, kogudes nii palju materjali, kui palju selleks sõnas ja pildis võimalusi anti. Raamatu koostaja on püüdnud erinevates allikates leiduvat materjal kujundada üheks tervikteoseks, mis seni piirkonna pühakodasid üksikasjaliku ajaloolise ülevaate ja trükisena puudus.

Uurimistöö tinglikuks ajaliseks ruumiks on Avinurme mõisa juriidiline algus 1666. a kuni selle eksisteerimise lõpuni 1905. a ning mõisate likvideerimiseni Eesti Vabariigis 1919.  Olenevalt peatüki temaatikast ja üldkultuurilisest taustast käsitletakse mõisa eksisteerimisest varasemat või pikemat ajajärku. Näiteks ristiusu jõudmise käsitlus ulatub 12. sajandisse, vennastekoguduse liikumise ja vennastekoguduse palvelatega seonduv teema Avinurme mõisa piirkonnas ulatub nõukogude perioodi 1970ndateni, Lohusuu õigeusu kirikute käsitlus isegi kaasajani.

Kirikute ja palvelate asutamist ning ehitamist esitatakse kronoloogilises järjestuses. Teose lõpus on ülevaatlik pühakodade ning kirikukihelkondade alguse ja lõpu graafiline ajajoon.

Antud teoses on rohkesti võõrapäraseid nimesid ja daatumeid, koondatud kokku ajaloolisi sündmusi ja fakte Avinurme mõisavalla kirikute kohta ning kirjeldatud erinevatel ajajärkudel pühakodade asutamist ja saatust. Lugeja peaks kindlasti arvesse võtma asjaolu, et kuni 31.01.1918 kehtis vana kalender. Autor pole aja ja ruumi kokkuhoiu mõttes lisanud raamatus esitatud kuupäevadele lühendit v.k.j.  (vana kalendri järgi). Kuupäevad pärast 31.01.1918 on enamasti uue kalendri järgi.

Kirikute nimetamine rahastaja järgi

Kõik puukirikud on käesolevas uurimistöös nimetatud nende asutajate ja/või rahastajate perenimega, nii on lugejal võimalus kiriku tekkelugu, eksisteerimist ja varade liikumist jälgida ning raamatu tekstide sees on lihtsam aru saada, millisest kirikust või kiriku varast on jutt.

Kivikirikute peatükid on vastupidiselt puukirikutele nimetatud asukoha ja religiooni järgi. Neis osades keskendustakse kogukondade aktiivsele panustamisele ja puukirikute ajajärgust edasi kantud kultuuripärandile.

Kivikirikutest igaüks väärib eraldi süvitsi uurimist, materjali kogumist ning hõlmaks kõigi kolme koguduse ja hoone pikemat ajajärku, mitte ainult Avinurme mõisavalla eksisteerimise perioodil. Iga kivikiriku lugu on nii unikaalne, et väärib omaette raamatu ülesehitamist eelloost ning asutamise aastast kuni tänase päevani.

Tekstide koostamisel ei ole kasutatud tehisintellekti ehk AI abi. Fotode tehnilisel töötlemisel on kasutatud fototöötlusprogramme.

Kasutatud kirjandus ja materjalid

Raamatusse on koondatud materjali väga erinevatest allikatest. Uurmustöö algne mõte oli keskenduda ainult kirikuhoonetele ja ehitamisega seotud infole, kuid lõpuks kogunes täiendavalt iga kiriku ehitamise ajajärku iseloomustavat materjali, mida autor ei söandanud uurimistööst välja jätta. Sestap on raamatusse lisaks koondatud üldkultuurilist materjali ja käsitletud muutusi usumaastikul, mis puudutas erinevate koguduste eluolu ja kogukondade arengut.

Varasemad Avinurme mõisavalda ja Lohusuu kirikute ajalugu käsitlevad kroonikad on autoritelt: Johannes Hiiemets „Torma kihelkonna ajalugu“ (1932), Johannes Kõpp „Laiuse kihelkonna ajalugu“ (1937) ja Kersti Kuuse „Lohusuu läbi aegade“ (1995).

Johannes Hiiemetsa töö on käesoleva uurimistöö alus ja siinkirjutaja usaldab tema andmeid, kuigi mõnel juhul on tema teoses ilmnenud eksitavaid andmeid. Arvestades 1920ndate aastate ja praeguse aja arhiivimaterjalide kättesaadavust, on tänasel päeval enamus fakte kontrollitavad. Uurimistöö kirjutamise vältel ongi püütud iga autori nimetatud teoses esinenud faktile või väitele võimalusel otsida kinnitust teisest algallikast, arhiivisäilikust, meediaväljaandest vm materjalist.

Palju uurimistunde on kulunud arhiivimaterjalide sirvimisele, käsikirjaliste teoste lugemisele ja tõlkimisele. Võimaliku materjali hulgas on läbi vaadatud digitaliseeritud dokumendid ja registrid, maakaardid, joonised, saksa- ja eestikeelsed ajaleheartiklid, kirikukroonikad, video- ja helikandjad jne.

Jooniste ja fotode hankimisel on lähtutud olemasolevast. Osad leitud fotod on tehniliselt väga halvas seisus, sageli mitu korda ümber pildistatud, mis ei ole võimaldanud head ümbertöötlust, kuid annavad teoses esitatud tekstile siiski lisaväärtust. Tehtud on mitmeid fotosid originaalobjektidest ja -esemetest, ümberpildistusi veel digitaliseerimata Rahvusarhiivi dokumentidest ja käsikirjalistest materjalidest ainult selle raamatu jaoks. Suulised intervjuud teemaga seotud inimestega on lisanud uurimistööle hindamatut väärtust mäluandmete näol.

Faktirohke ajaloolise teksti ilmestamiseks on kasutatud varasematel aegadel kogutud ja teemaga seotud kirjandusmuuseumi fondides sisalduvat suulist pärandit: legende, tõestisündinud lugusid ja tolle ajastu inimeste mälestusi. Ilmekaid näiteid on raamatus edastatud enamasti kohalike elanike ülestähendustest (raamatud, mälestused, käsikirjad). Eriti hinnalised on nende inimeste teated, kes võtsid kirikute ehitamisest või palvelate tegevusest osa või kes oma järeltuleva põlve kaudu kirjeldavad kirikute ja palvelate ehitamise ning tegevusega seonduvat.

Teksti sees leitavad viited on lehekülje all lahti seletatud. Kasutatud kirjanduse nimekiri on leitav iga peatüki kohta eraldi vastava peatüki lõpus.   

SISUKORD

Eessõna

PUUKIRIKUD

1. peatükk       Ristiusu jõudmine piirkonda

2. peatükk       Kirik Peipsi ääres … 1599 …

3. peatükk       Flemingi kirik 1667

4. peatükk       Von Skoghi kirik 1735

5. peatükk       Von Roseni kirik 1776

PALVEMAJAD

6. peatükk       Vennastekoguduse liikumisest Eestis ja Torma-Lohusuu kihelkonnas

7. peatükk       Lohusuu palvemaja 1816

8. peatükk       Laekannu palvemajad: 1830ndad ja 1868

9. peatükk       Koolimajad kui palvmajad

ÕIGEUSU PALVELA JA PUUKIRIK

10. peatükk     Lohusuu õigeusu koguduse kujunemine

11. peatükk     Trelini tsässon 1852

12. peatükk     Trelini kirik 1864

KIVIKIRIKUD

13. peatükk     Kolme kogukonna kivikirikud

14. peatükk     Lohusuu luteri usu kivikirik 1882

15. peatükk     Lohusuu õigeusu kivikirik 1898

16. peatükk     Avinurme luteri usu kivikirik 1909

KIRIKUTE AJAJOON