METSA-NIMELISED KÜLAD AVINURMES

Loodus wanameistrina on awinurmlast karedal käel kaswatanud, õpetanud, karastanud wõitluseks olemise eest. Asudes paksude kroonumetsade ja soode keskele, suure waewaga põllu-lapikest teise järele kändude wahelt enesele wõites, mis ometigi oma harijat ei jõudnud toita, pidi asunik miskit kõrwalteenistust otsima ja seks pakkus see muidu wõõras waenulik mets nüüd oma aitajat kätt, kuigi mitte tagamõtteta …

Pedagoog ja geograaf Jakob Kents on oma uurimuses Eesti “kõrve”-nimelised kohad – ürgse maastiku ja asutusloo ilmendajad (1947) kirjutanud, et ‘kõrve’-nimelised kohanimed (mida toona oli üle 350) on Eestis sageli salapärased, sest ‘kõrve’ ürgne tähendus on meile täna suuresti tundmatu.

Tänases eesti keeles seostub see ennekõige sõnaga ‘kõrb’ ning ‘kõrb’ ehk ‘kõrve’ tähistab kidura taimkattega või hoopis ilma taimkatteta ala maakeral (liivakõrved/-kõrbed, külmakõrved/-kõrbed jne). Muuseas August Meikop (1926) arvab seetõttu (Kentsi seisukohalt) ekslikult, et kõrve-nimelised kohad on nime saanud “kõrgete voorte ja seljandikkude lagipäälseist, milledel kypseb ja kõrbeb vili enneaegu”.

Kents aga märgib, et ajalooliselt ja arhailisemalt tähistas ‘kõrb’ või ‘kõrve’ aga laant ehk suurt põlismetsa – ning suuremalt jaolt asuvad ‘kõrve’-nimelised kohad just (ajalooliselt) metsarikastel aladel. Nii ei ole imestada, et Avinurme kandis selliseid kohanimesid – küladel, taludel, maalappidel – rohkelt leidub.

Eelmainitud tähenduste kõrval jätab Kents lisamata, et sõna ‘kõrb’ üheks tähenduseks on olnud ka “punakaspruun (hobune)” – sest kohanimede vaatepunktist see ilmselt rolli ei mängi.

Kents täpsustab, et ‘kõrbe, kõrve’ vasteks soome keeles on ‘korpi’, mis tähendab „põline sügav mets, laas, tiheda metsaga raba”, ja vepsa keeles ‘korb’, mis tähendab „laas”. Sellisena on see üks vanemaid sõnu eesti keeles. ‘Kõrbe’ tähendus ‘liivakõrvena’ on noorem, olles eesti keelde tulnud saksa- ja rootsikeelsete tekstide tõlkevastena ning sai üldlevinuks kooligeograafia kaudu. Ning sedakaudu hakati ‘kõrvet’ ka ‘kõrbemisega’ seostama.

Kents lisab:

Põlislaante ja -metsade hävimisega ühtlasi ununes ka laiemas ulatuses rahvasuus sõna „kõrb, kõrve” vanem tähendus.

Nii soovitab ta “‘kõrve’- nimeliste paikade tähendusest teadlik olla ja võtta neid kui mälestus­märke ürgsest ajast.”

Nende kahe, esmapilgul vastandliku tähenduse kohtumiskohana näeb Kents ideed kõrvest kui inimtühjast alast. Esimesel juhul puudub seal inimtegevus seetõttu, et taimestik on kehv ja kidur. Teisel juhul on taimestik nii rikkalik ja võimas, et inimene ei suuda sinna paikset aset endale luua.

Kohanimed on aja jooksul ka muutunud, osalt ka seetõttu, et esmalt kirjutati neid üles teistes keeltes (siinkandis saksa või vene keeles). Nii oletab Kents, et ka ‘-kere’ liide Alekeres võis algupäraselt olla ‘kõrve’. Ehkki selle algvormiks võiks olla ka ‘kõre’ – mis tähistas murdekeeles “kõrgemat, kruustast või liivast maad” ning siinkandis ka “sirget, oksteta puud või metsa” (aga eks kõred, laasunud puud ole ka kõrvele, põlismetsale omased).

Kents täheldab, et ‘kõrve’-kohanimede tekkimine näib olevat tihedas seoses põllu­majanduse levikuga, kuivõrd valdav osa sellistest kohanimedest on seotud just talude ja asulatega.

Kents nimetab oma uurimuses 36 küla, asundust või mõisa, mis on ‘kõrve’-nimelised, nende seas ka Avinurme kandist: KÕRVE ja KÕRVEMETSA – ning nagu märgitud, siis seotuna näeb ta ALEKERE nime.

Ehkki Kents seda ei maini, on ka SOLDATIVÄLJA küla on rahvasuus nimetatud Alekereväljaks.

Kõrve külas oli samanimelisi talusid. Seejuures on ka mõnda Kõrve talu hiljem Kõre taluks nimetatud – ehkki ‘kõrel’ on ka oma tähendus. Näiteks öeldakse Laurissaare Kõreotsa põllu kohta, et seal olid “neskised pikad puud, siis õeldi kõre, seal ääres oli põld” (EKI). Ent Kõre on ka levinud perenimi ning mõne Kõre-nimelise talu nime saamist seletatakse just selle peremehe nimega.

Kõrve jaama juures on ka Kõrboja talu (A 141). Kõrvemetsa külas nimetab Kents Ulvi-Kõrve (139) (ka: „Kõrve”) talu ja Kõrvemetsa (136) talu.

Alekere nime kandvatest või sisaldavatest talukohtadest nimetab Kents: Kõrealekere (ka: „Kerallekere“ 290 ja 289), Kõre, Männialekere, Suurealekere, Allekere (ka “Suur-Allekere” 683), Linaalekere, Vahealekere, Allekeri (174) ja Umballekere (181). Neile lisaks olid talud Allekere 171 ja 170, Saarealekere jne, Kärasi kandis ka Andialekere, Jaaguväljal Arualekere, Maetsma Alekere (Jaani) talu ja Alekere (Mihkli) talu (nr 49) jne.

Ent talunimese täpsem saamislugu on sageli teadmata.

Ehkki Kents teeb tähelepaneku, et neis piirkondades, kus on rohkelt ‘kõrve’-nimelisi kohanimesid, on ‘metsa’-nimelisi märgatavalt vähem, kui mujal Eestis.

Siiski on Avinurme kandis ka rohkelt ‘metsa’-nimelisi kohanimesid. Neist külanimena KÕRVEMETSA, MUSTAMETSA, JÕEMETSA, KÜTAMETSA, RAJAMETSA ja METSARA.

Metsa või puudega seotud nimede hulka võib arvata ka TAMMESSAARE, LEPIKSAARE ja JALAKSAARE (saare-nimelistest külanimedest loe siit) ning samuti PÄRNIKU ja NÕMMKÜLA (ehkki viimaseid ei võeta ametlikult eraldi küladena, vaid esimest Avinurme, teist Enniksaare osana). Nõmmemetsaga saab seostada ka LINNANÕMME nime.

Lisaks talukohad nagu näiteks Metsaaluse, Murumetsa, Kangrumetsa, Tagametsa, Vahemetsa, Kõrvemetsa, Metsavälja, Metsamaa, Uuemetsa või Kaasiko jne.

Kui eelnevalt sai kirjutatud, et Avinurme mõisavallas oli 18 saare-nimelist küla, siis kõrve– ja metsa-nimelisi külasid tuleb kokku 15 (kui arvestada ka Pärniku ja Nõmmkülaga).

Tänased külanimed:

Tammessaare 
Kõrve
Alekere
Lepiksaare 
Kõrvemetsa
Jõemetsa

Ajaloolised külanimed:

Jalaksaare
Kütametsa
Linnanõmme
Mustametsa
Metsara 
Rajametsa
Soldativälja (Alekerevälja)

Pärniku
Nõmmküla

ALEKERE

Kui Kents seostab -kere liidet sõnada ‘kõrb’, põlismets, siis A. Westrén-Doll tuletas nime hoopis sõnadest ale + kõre , tähenduses “noor uudismaamets”.

Idamurdes tähendab ‘alekõrs’  “kõrgem koht põllul, heinamaal; sööt; metsa tulekahju ase”. Nii on Alekere nimega kutsutud kõrgemaid kohtati heina- või põllumaal. Teisalt aga on niimoodi nimetati metsaäärseid või metsa sees asuvaid põlde.

Rahvasuus seostati Alekere nime aga just alepõllundusega. Näiteks Maetsma küla Alekere talu nime seletatakse samuti ale tegemisega, sest “põlend koht metsas on ka alekere“. Ka Viires (1960: 231) kirjutab:

Üksikuid vanu mahajäetud alepaiku, nn. alekeresid, võib sügavast metsast nüüdki leida. Äratuntavad on need kingud tavaliselt lamedama pealispinna ja sageli hunnikusse kogutud kivide poolest. Alepõllunduse suurt osa Avinurme asustamiskäigus tõendavad ka Alekere-nimeline küla ja hulk sellenimelisi talusid vallas ja selle lähemas ümbruses.

Et Alekere küla tekkis metsa veerel või sees asuvate üksikutest taludest, on nime seos alepõllundusega põhjendatud – et küla kujunes (põlis)metsa põletamisega loodud talukohtadest.

Vähem tõenäoline on nime arvamine Alekvere nimevormi muganduseks.

JÕEMETSA

Jõemetsa küla nime selgitatakse looduslike oludega: metsaga ümbritsetud külast jookseb läbi jõgi.

KÕRVE

Eeldatakse, et nimi tuleneb sõnast kõrb : kõrve, mis tähendab liivast põllumaad või karjamaad, aga ka suurt metsa või laant. – PP

Kui Kents näeb Kõrve tähendusena laant ehk suurt põlismetsa, oletades et nimi tuleb sellest, et küla taolise suure metsa sisse kerkis, siis rahvasuus arvatakse, et see on seotud aletegemisega:

siin ikke enne vanast ajast mingisugune põlendik olnd, tia kas kahesateistkümmend maja pikku metsa laiali. (EKI, P.L. 66. a.)

KÕRVEMETSA

Ka Kõrvemetsa nime seostatakse kohalike mälestustes metsapõlenguga:

Kõrvemets sie põles vanal aal palju ära, siis sai lagedamast. (EKI Oskar Vaher, 1958.a.)

Ka teised on öelnud, et Kõrvemetsas olnud vanasti suur metsapõlemine – jõeni ja suure teeni (EKI)

Nii arvatase, et küla nimi võis tulla metsapõlengust – kõrbenud mets-kõrvetatud mets-Kõrvemetsa.

Toona 75. a. Oskar Vaher on 1958. a. meenutanud, tänased Kõrvemetsa elanikud on kõik kahe Ulvilt orjaajal tulnud peremehe, vabadiku järeltulijad, kes endile sinna talud rajasid – üks Sillara ja teine Lille talu:

Orja ajal siis Ulvilt tulid kaks peremeest siia. Minu vanaisa tuli siia Sillaralle, ta õli vanast mõisast päritud vabadik. Vabadik oli vaba, kes mõisas tööl ei käind. Metsa sisse tulivad Kõrvemets on tervelt. Sie mets põles vanal aal palju ära, siis sai lagedamast. Esti akkasid Sillaralt peale, siis lagunesid laiali. Neil õli ulk poegi. Kõige esimene, kes Ulvist tulid, õli Jaan, siis õli Josp, siis õli suur ulk. Nad vist perekonnanimed võttivad iljem. Vanaisa ja isa ikke Vaher ja mina kua. Lille (tallu) tuli teine, sealt lagunesivad kua laiali. (EKI O.V.)

KÜTAMETSA

75. a. Leena Aun on 1958. a. meenutanud, et Kütametsaks nimetati Adraku küla põhja- ja kirdeosas olnud metsa, sealseid talusid nimetati enamasti peremeeste järgi (EKI).

Rahvalegendi järgi tulnud antud paika elama üks kütt (kütt~küta) ehk jahimees, kes langetanud sealsel kõrgemal künkal kuuse(d) ja ehitanud maja (EKI kartoteek). Sellest tulenevat ka küla nimi Kütametsa. Arhiiviandmetel olnud antud paigas Küta talu, mistõttu võib küla nime algusosa tuleneda talunimest. Küta oli ka isikunimi.

Ka Rosalie Aun meenutab (1961), et Kütametsas olid hirmus suured metsad, siin polnud kedagi seni, kuni esimesed püssid saadi ja kütad käisid hunte küttimas. Sedasi pandi kohale nimeks Kütametsa. Hunte oli seal palju veel Rosalie eluajalgi.

Enamik Kütametsa taludest olid väikesed ja neid loeti ametlikult Adraku juurde kuuluvaks. (EKI, Karl Aun 53.a., 1959. aastal) ning 1977. aastast loeti taas Adraku küla osaks.

LINNANÕMME

Nõmme-nimeosa võib seostada nõmmemetsaga, kuivõrd küla asub ühel nõmmeseljandikul, aga Linnanõmme nimelegendid on seotud hoopis Kalevipoja tegemistega.

Rahvapärimuses räägitakse, et Linnanõmme on koht, kuhu Kalevipoeg plaanis linna ehitada. Kalevipoeg (või ühe versiooni järgi tema naine) viis sinna rüpetäie kive ning asus linna ehitama, ent sortsid lammutasid öösel müürid ära ning nõnda mitu korda, kuni Kalevipoeg linna ehitamise pooleli jättis. (E 31124/5, E 47236/7) Teise versiooni järgi takistas linnaehitamist Vanapagan:

Kord tahtis Kalevipoeg endale linna ehitada. Ta kandis kivid kokku ja hakkas ehitama. Vanapagan aga tahtis Kalevipoega ehitamise juures takistada, ja alati, kui Kalevipoeg ehitas linna alusmüürid valmis, lõhkus Vanapagan need öösel ära. Ükskord, kui Kalevipoeg parajasti linna [ehitas], hakkas Vanapagan Kalevipoega suurte kividega loopima. Ta loopis kogu Kalevipoja linna ja selle ümbruse kive täis. Nüüdki on see koht veel kive täis ja põldudel on suuri kivimürakaid näha. Rahvas hüüab seda kohta Linnanõmmeks. Linnanõmm asub Mustveest kuue kilomeetri kaugusel. (ERA II 249, 197/8)

Nii on Linnanõmme küla juures, Kivimurru metsas palju kive, mis ehitusest maha jäid.

Samuti on vanemad inimesed arvatud, et seal olnud enne linnus, sest küla asuvat kõrgemal künkal, mis olnud ka linnuse asupaigaks sobiv. (EKI LN 39)

Kuna külana kujunes Linnanõmme välja XX saj alguses ning varem oli samas asupaigas samanimeline talu, siis on võimalus, et küla nimi pärineb talunimest.

METSARA

ULVI–METSARA

Arvatakse, et küla nimi pärineb Metsara talult ja on lühenenud vormist Metsarahva. 

Teise variandina arvatakse nimi olevat lühend esialgsest külanimest Metsaküla, kuna külaelanikud tegelesid põhiliselt metsatööga. Tõenäolisem on külanime pärinemine samanimelist talunimest, mis oli külanimede puhul sagedane.

MUSTAMETSA

Nimi võib olla looduslikku päritolu, sest 1822–1827. a. kaardil oli see fikseeritud loodusnimena District Must Metz.

Ühe nimevariandina on kasutusel olnud ka Mustmets, mida rahvasuus seostatakse eelkõige seal asuvate suurte metsadega.

E.H. 48.a. meenutab 1976. aastal, et Mustametsa küla vanasti ei olnud, oli üksnes Mustametsa talu, mis kuulus Paadenurme alla, hiljem liideti Kõveriku külaga. See talu jaotati hiljem peogade ja tütre vahel kolmeks (Silla, Alltoa ja Keskküla talud).

Nii võis metsa nimi anda nime talule, mille ümber kasvad hiljem samanimeline küla.

NÕMMKÜLA

Nõmmkülaks nimetatakse külaosa Enniksaate külas, mille nime seletuseks öeldakse, et see on “Änniksaare küla nõmmemetsa poolsem osa” (EKI A.H. 65. a., 1979. aastal). Seega on külaosa nimi tulnud just sealsest metsatüübist.

RAJAMETSA

Rajametsa (ka Raja-Metsaküla) nime kohta täpsemad andmed puuduvad, ent kuivõrd see kerkis toonase Raja küla kõrvale, siis võibki selle nime seletada just nii: laieneva Raja küla kõrvale tekkinud metsakülana.

‘Raja’ tähendas ajalooliselt ‘piiri’ ning Raja küla sai oma nime sellest, et see asus “Riia ja Tallinnamaa” ehk Liivimaa ja Eestimaa piiril (EKI 1949) ning Rajametsa oli samuti Liivimaa piiri ääres ning “metsa ääres ka” (EKI 1949).

SOLDATIVÄLJA

ALEKEREVÄLJA

Soldativälja nimi tuleneb sellest, et küla koosnes soldatikohtadest. Seda on kirjeldatud nii (EKI 1949):

Keik Avinurme valla vanad soldatid korjati seije kokku.. Kakskümmend viis aastat olid ära, siis anti talud teisele.

Koduloo-uurija Kersti Kuuse viitab oma teoses, et Kärasi küla lähedast ümbrust nimetatud Soldati välja või Sõjavälja ning seal läheduses olevat metsateed Sõja teeks seoses sõjategevusega antud aladel.

Ent rahvakeeles nimetati seda ka Alekereväljaks – mille tähendus on eeldatavasti analoogne Alekere omaga.