AVINURME MÕISAVALLA HARIDUSELU 1863

Teadaolevalt tegutses 1863. aastal Avinurme mõisavalla alal kaheksa kooli:

• 1775. aastal asutatud Vadi kool
• esmalt 1775, seejärel 1830 taasavatud Ulvi kool
• 1798. aastal alustanud Laekannu kool
• esmalt 1789. aastal alustanud, 1834. aastal taasavatud Piilsi kool
• 1860. aastal alustanud Maetsma kool
• 1697. alustanud Lohusuu köstrikool ja 1730 avatud Lohusuu kool
• 1858. aastal asutatus Lohusuu vene õigeusu kool

Küsitlusele vastasid viie Avinurme mõisavalla kooli koolmeistrid, vastust ei ole Laekannu koolist, Lohusuu köstrikoolist ja vene õigeusu koolist. Viimane ei kuulunud vormiliselt ka Avinurme mõisa haldusalasse.

Mõisavalla eesti koolid olid jagunenud kahe kihelkonna vahel. Ulvi kool kuulus Torma kihelkonna alla, ent ka Lohusuu kool määratles ennast Torma kihelkonna alla jäävana, ehkki on vastanud teistest Torma kihelkonna koolidest eraldi, nagu ka Tarrakvere valla Arroküla kool. Seejuures ühes Ulvi ja Lohusuu kooliga andsid ÕESile vastuse kokku 14 Torma kihekonna kooli 11 mõisa aladelt. Lohusuu kihelkonnast vastas kolm kooli.

Lohusuu kihelkonna Avinurme valla koolidena või täpsemalt – Lohhuso kihhelkonnas, Awwinorme wallas asuvatena määratlesid oma kooli Vadi, Piilsi ja Maetsma koolmeistrid.

ULVI KÜLA KOOLI koolmeistriks on 22 aastane poissmees MADDIS MATTIESEN, kes on olnud koolmeistriametis ühe aasta ning töötab koolis üksi. Ta õppis Torma kihelkonnakoolis ning valdab üksnes eesti keelt. Koolmeistri ameti kõrvalt peab ta ka treiali ametit. Palka talle ei maksta, töötasuks on kroonult antud päevamaad (ilmselt 6 vakamaad).

Maddis Mattiesen oli 1830. a. taasavatud Ulvi kooli esimese koolmeistri Joosep Tooma p. Mattieseni (28.12.1810–12.02.1862) poeg (pere kolmas laps, esimene poeg), kes isa surma järel koolmeistri ameti üle oli võtnud. Maddis oli sündinud Ulvil 17.09.1840 ning suri 1872. aastal.

MAETSMA KÜLA KOOLI või nagu ankeedis kirjutatakse – Maedusma külla kooli koolmeistriks on AUGUST SCHULBACH (23.03.1841–15.07.1894), Laekannu koolmeistri Tõnno Schulbachi (juuni 1793–29.10.1852) poeg, kes on samuti 22 aastat vana poissmees ning kes, nagu Mattiesengi, õppis Torma kihelkonnakoolis ja oskab “üksipäinis ma keelt“. Õpetajaametit on ta pidanud 3 aastat ehk siis Maetsma kooli 1860. aastal avamisest peale, olles kooli esimeseks koolmeistriks. Lapsi koolitab üksi ja teist ametit tal ei ole. Sissetuleku kohta kirjutatakse: “Maad on koli palga eest ja külwan 6 wakka rukkid iggal aasta ja 10 wakka ma einamaad. Koggogond maksab igal aastal 3 1/2 Rubla rahha künalte tarwis”.

PIILSI KÜLA KOOLI koolmeistriks on JAKOB PILLESON (27.11.1796, Kärasi–?), 67 aastat vana lesk. Ametis on olnud ta Piilsi koolis juba 27 aastat ehk siis 1837. aastast, mil Kärasi koolist sai Piilsi kool ja koolmeister Hindrik Schulbach (12.11.1823–27.08.1902, Tõnno Schulbachi vend) ametist lahkus. Oma hariduse kohta sõnab, et ametid pole õppinud mujal kui külakoolis “ja pärrast omma holeläbbi ni pisut kui mõistan“. Oskab samuti üksnes eesti keelt.

Ameti kohta lisab: “Muud ei olle ammeteid kül mitte kui agga omma ello ülles pidamisse pärrast kui wõimalik, mõndagi peab tegema“. Palgaks on kroonu poolt maad, mille ühele kolmandikule saab 4 vakka rukkist külvata ehk siis kokku 12 vakka maad. Vald annab lisaks 3 rubla hõbedat “silma walgusse tarwis“.

Piilsis oli hiljem veel õpetajateks ka Jakobi lapse-lapsed Andres Pillesson (9.03.1842, Kärasi–2.12.1933) ja Karl (Karel) Pillesson (21.09.1875, Jõemetsa–?).

WADI KÜLA KOOLIS (ehk Waddi külla koolis) töötab koolmeistrina JOSEP SAMMELSON (24.12.1821, Maetsma–?), 42 aastat vana naisemees, kes on koolis ametis olnud 13 aastat, 1850. aastast peale. Õpetab üksi, abi ei ole. Ametit pole õppinud mujal, kui külakoolis, pärast ise juurde õppinud nii palju kui mõistab. Räägib üksnes eesti keelt.

Vastab samuti kui Pilleson, et muud ametit pole, aga oma elu ülalpidamiseks tuleb nii mõndagi teha.

Ka töötasu kohta vastatakse Pillesoni sõnadega: kroonult 4 vaka jagu maad rukki jaoks, kokku 12 vakka maad ning vallalt 3 rubla valguse jaoks.

LOHUSUU KÜLA KOOLIS (Lohhusu küllas asuvas koolis) on koolmeistriks KAREL USAI (24.02.1808, Lohusuu–26.10.1887), 56-aastane naisemees, kes on õppinud Torma kihelkonnakoolis ja valdab üksnes eesti keelt. Koolmeistri ametit on pidanud 34 aastat Lohusuu koolis, kus koolitab õpilasi üksi, abi ei ole. Teisi ameteid samuti ei pea.

Kroonu poolt on koolmeistrile 6 vaka rukki külvamiseks maad, lisaks heinamaad 20ne vakamaa jagu.

Lohusuu koolmeister oli ka Kaarli isa Mart Usai (28.10.1764, Metspiilsi–20.01.1849) aastast 1814 ning poeg Joosep Usai (14.12.2851–29.04.1921). Kooliõpetajaks oli ka Joosepi poeg August Usai (4.12.1880–7.07.1941)

Seega enamik Avinurme valla koolmeistreid olid õpetajate perekonnas kasvanud – või panid sellele aluse. Viiest koolmeistrist kolm olid õppinud 1820. aastal avatud Torma kihelkonnakoolis, kaks külakoolis. Enamikes koolides ei ole koolmeistril abi, üksnes Pilleson puhul täheldatakse, et tal poeg (?) abis käib.

Ulvi koolmeister Mattiesen on Avinurme valla õpetajatest ainus, kes märgib, et tal on ka lisaamet treialina. Samas Torma kihelkonna koolmeistrite seas oli see ankeedi vastuste põhjal sage – kolmeteistkümne õpetaja seas on kolm treialit, kaks magasi kirjutajat, kaks raamatuköitjat ja üks kangur; viiel on koolmeistri amet ainuke.

Piirkonna koolidest on suuremateks Lohusuu, Ulvi ja Piilsi koolid. Kõige väiksem on Vadi kool.

Ulvi koolis käib 27 poissi ja 46 tütarlast, kokku 73 õpilast, kes kõik ka viimastel nädalatel koolis on käinud.

Piilsi koolis käib 38 poissi ja 35 tüdrukut, kokku 73 õp., kellest viimastel nädalatel oli koolis 50.

Maetsma koolis käib 29 poissi ja 31 tüdrukut ehk 60 õpilast, viimastel nädalatel kohal 55.

Vadi koolis käib 18 poissi ja 24 tüdrukut, kokku 42 last, kellest viimasel ajal kohal käinuid 35.

Lohusuu koolis käib 47 poissi ja 39 tüdrukut ehk 86 last, kellest kohal käinud 75.

Teised Torma kihelkonna koolid olid mõnevõrra väiksemad või lausa pisikesed. Näiteks Lillasvere koolis õpib 13 õpilast – aga kõik nad käivad ka koolis kohal.

Avinurme mõisavallas käis seega 1863. aastal koolis 334 last – 159 poissi ja 175 tütarlast vanuses 12–17.

Lohusuu kihelkonna koolide ankeedis vastatakse õppetöö sisu kohta lakooniliselt ja täpselt seda, mida küsitakse: lapsi õpetatakse lugema ja laulma (valdavalt ka nelja häälega) ning ka kirjutama ja rehkendama. Schulbach lisab Maetsma kooli ankeedis, et natuke õpetatakse koli-ramatuttest ehk kooliraamatutest ka.

Muus osas Lohusuu kihelkonna koolide vastusest lakoonilisemgi Torma kihelkonna koolide ankeet annab aga õppetöö sisust hoopis pikema loetelu – mis on kõikide koolide puhul ühesugune. Lisaks eelmainitud tarkustele õpetatakse katekismust, piiblisalme, maa-seletust (ma–selletus), loomaseletus (?, lomoselletus), ning wisika ja nodi õpetust ehk füüsikat ja noodiõpetust.

Nimelt 1855. aastal oli ilmunud esimene eestikeelne füüsikaõpik, Johann Georg Schwartzi Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest. Üldisemaltki toetabki 19. sajandi keskel ilmunud Laakmanni koli-ramatute sari sellist õppekava kenasti.

Schulbachi vastus vihjab, et kooliõpikud ja muud õppeained ei pruukinud olla võõrad ka siinkandi koolidele, ent kindlaid andmeid selle kohta ei ole. Kindlasti said aga siinkandi koolid juba mõni aeg hiljem olulisteks pillimängu õpetamise kohtadeks.