Avinurme Ajavakk

Alljärgnev on ümberkirjutus 22. juulil 1939. a. ajalehes Oma Maa ilmunud artiklist, kus Taru Mats kommenteerib Avinurme meeste kutseeksami ümber keerelnud sündmuseid.

Ajalehe digikoopia on kättesaadav Digari andmebaasis.


Taru talu söömalaua man oli palju rääkimist, ku me lugesime ajalehest, et Awinurme mihe, kes Eesti riigi laatade peal müüwe rahwastikule ilusid puunõusid, peawe tulema eksamikomisjoni ette oma tööoskamise nõutamises ja diplomilise tunnistuse saamises. Säksid Awinurme mehi pidi olema kaitssada ja Priit rehkend kohe, et ku igaüte eksamitöö tegemises kulu pool päiwa, sis pea komisjon istma kolm kuud Awinurme meeste man. Mall aga leid, et sellest tegeliku töö katsumisest ei tule kasulikku olekut, sest suusõnalise eksami peal na kukuwe kik läbi ja peawe minema kooli õpma tarkusi, mis om eksamikomisjoni programmi sehen. Nõuna ku läbikukkumise järgi puu anumate walmistamine pidi jääma seisma, sis Mall oli wäga pahane, et mia wiimatsel Willandi laadapäiwal ei ostnud seda toobrit, mida naisterahwas kangest taht saije. Miul aga ei olnd sugugi uskumist nende eksamite tulemise sisse, nigu ma ei teadnud mitte teisi paremid puuanumate tegijaid, kes oles wõind olla eksami tegemise ajal Awinurme meeste õpetajas ja ülewaatajas.

Niisugutsel moel me rääksime igaüits oma arwamisi ja jäime uudishimuliku oleku sihen ootma nende asjade arenemise käimist. Sis ütel päiwal tuli teine teadis ajalehe sehen, et eksami Awinurme kandin iääwe ära. Seal oli üteld, et 200 Awinurme meest wõiwe ka edaspidi walmistada anumaid, nigu nende isa juba om kaua aiga neid tennu ja müünd Eesti riigi laatade peal, sest järelekaalumisel om leit, et sake puuanumate walmistamine ei ole mitte tööstusliku olemisega, waid om kodune käsitöö tegemine, mis ei käi seaduse paragrahwide järgi eksami tegemise alla.

Mia näitasi seda ajalehe lugemist kige pealt Priidule ja sis Mallele ning me ütenkoon olime rõõmsa nigu seda oliwe wist ka Awinurme mehe selle raske koorma äralangemise perast. 

Pühapäiwa õhtupoolikul ku meil jälle oli rääkimisi selle asja üle, tuli Taru tallu Sepa Mihkel, kes pea sepa ametit naabri küla lõpun. Mihkel oli wäliselt ku ärritet olekuga ja usut miu, kas mia juba ole lugend seda Awinurme meeste eksami luau ja kas mia arwa, et tema Mihkel wõi ka nüüd eksamil käimisest ära jäije. Mia üttest, et ku teda eksamile nõutas, sis ta pea iki minema, aga Mihkel raput pead ja tähend, et Eesti riik om wäike riik ja ütegi seadust ei ole tett ainult Awinurme rahwa jaos, et ku seadus seal massa, sis peas ta masma ta Mulgimaa kotusel. Sepa Mihkel selet, et tema müü oma sepatööst samuti laatade peal, nigu Awinurme mihe ja et see peas sis olema kodukäsitöö tegemine aga mitte äri wõi tööstus, kus pea olema diplomiga juhkataja. Sis ta rääk weel pika jutu Haapsalu naistest, kes kujuwe ilusid rätte ja kiksugu muud asju, mis om omale kaugete riikide sehen leidnu hea turulise mineku, aga ku neilt naistelt ei ole nõut eksami tegemist, sis tule wälla säke imelik lugu, et kik parema töö, mis walmistetas wälismaa jaos, walmistetas ilma eksami ja diplomilise olekuta, aga muu lihtsamawiisiline töö, mis kuduja teewe kodumaa jaos, pea olema diplomeerit kudujate tett, kes aga om wäiksema oskamisega.

Edasi ta hakas peaaigu nigu unistama, sest ta selet, et ku ta eksamit ära teta ei saa, sis ta jäta järgi pussnugade ja kirweste tegemise ja hakka walmistama Jumala kujusid wälismaaliste huwireisijate jaos, nigu ta om kuuluu, et rootslase ja teise om wäga maia säksete kujude järgi ja nõnna ku pole weel ant seadust, et jumalategija peawe minema eksami peale, sis Jumalate walmistamine om jäät ku kodune käsitöö ja igaüits wõi teta omale Jumalad oma tahtmise järgi.

Sepa Mihkli troostimises mia ütsi, et miu meelest peasiwe kik wana elatand mehe saama teta oma senist tööd rahulikul wiisil ilma eksamita, sest oma tegewustikuga na pole teind kahju rahwale. Aga kik noore, kes tulewe uijest oma ameti peale, wõisiwe tulla eksami alla, et neil oles suurem hool oma ameti õppimise wastu. Samuti peasiwe tulema eksamite alla kik agendi, kes käiwe ringi maarahwa keskel ja oma imelikkude juttudega teewe wäga palju kurja. Ku kik agendi saas järgi proowit, kas na ka ise oskawe, mis na räägiwe ja ku neile saas õpet inimestega wiisakat ja ausawiistlist! ümberkäimist, sis ei sünnis mitte niipalju halba ostmiste man. Teste ametmeeste oskuslist olekut aga ei saa ütsi mõõta eksamite ja diplomide kaudu, waid töö om iga mehe kige õigem diplom. Sedasi mia ütsi ja seda usu mia teie

Pildid: Oma Maa, 22. juuli 1939. (Digaris)
Tartu Matsi veerg, Oma Maa, 22. juuli 1939, lk 7.