(Täienev kogu Avinurme mudesõnu.)

  • ahkats** – hakkaja tragi inimene
    • igavene ahkats tõne tegema (Trm)
  • ammastama** – sarika otsadesse õnaraid raiuma, 
    • ambaid tegema (et sarikas paigalt ei libiseks)
  • angas** langetatud puudest aed metsas
    • kõigi õksadega tehtud aed on angas (Trm)
  • akatus – algus, hakatus; tule akatus
  • äbukkas** – tume (hägune), haiglane (silma kohta)
    • silm lähnd äbukast nägu õleks kae peal õlema (Trm)
  • ähäl ~ ähär – tööahne, väsimata (erk, kärme)
  • ämüne** – udune, aurune (ilm)
  • eblakkas** – edev, kerglane
  • eituma – ekmatama
  • elemed** – metallikillud kala (lutsu) ligi meelitamiseks püünise küljes
  •  elejad ~ elejäd ~ eläjäd – niidetud ja kokku pandud vili 
  • ennustama** – ette kuulutama (kergemeelselt, naljatoonil)
  • esiõtsa – algul, esiteks; ka ette
  • jutt, jutid – joon, jooned
    • tolmujutt õli aga taga kui [veski] kiviga tulid (Trm)
  • jõlama** – jändama, asjata vaeva nägema
    • selle moa lapiga oo jõlada küll soand (Trm)
  • järsku* otsekohe; ühtelugu, vahetpidamata:
    • tie lähäb järsku edasi, õlen järsku oma töö kallal;
  • kaljatsimed** – linnaseleivad kaljategemiseks
  • katsuma* – vaatama (esineb ainult vanadel)
  • kõrrast* – vahetevahel, mõnikord
  • kävittama** – lõnga käbile kerima
  • kik** – kisuline raud kütise ja ale segamiseks 
    • kikkustama – kikuga kütist segama
  • kivijalg** – vundament
  • kondama** – pimedas, sihita ümber hulkuma
  • kongur** kongru – pahur, rügaja laps
    • õled va kongur koa
    • niske kongur ei jää auas koa vagasest (Trm)
  • korejad** – (kalaaugu raiumisel tekkivad) jääkillud
  • kruppitsad** – kalavõrgu kudumise pulgad
  • krutskud** –  hobuse ohja lõksud
  • kuhti** – naiste jakk
  • kulbas** ( kulppa) – lohk, mõlkiläinud koht (plekknõul)
    • mannergas kulpaid täis (Trm)
    • kulp – mõlk (riistal kulp sies, Trm)
  • kõre** – sirge, sile (kuusest)
  • kängitsema – kingi jalga panema
  • kätki häll; ka äll
  • liip** (mitm. liibud) – kartuli lõigud
  • lippet** – sahalusikas, sahalabidas (adralusikas)
    • lipet käis sahkade piale, sii keeras mulla kõrvale (Trm)
  • lollama** – rumalusi tegema
    • lolla ku tahad, pualemiilne ike õled (Kod)
  • lope – jakitaoline voodrita riideese
  • lõppema* – ahi on lõpmas ~lõpnu – ‘ahi on küdemäs’ ~küeb, ahi lõppis õtsa ‘ahi sai küdenud’.
  • mukk – ilus; mukkima – ilustama, mukid – ilustad
  • mürnik – üldnimetus (puu)nõudele
  • nantka** – kampson (vanaaegne) (värvilisest villasest lõngast)
    • nantka kampson õli piha ümbert kõrruline (Trm)
  • nets** – muistne naiste müts
    • meie ämmal õli viel usina üks nets (Trm)
  • nolamasolama
    • laps ei söö, vaid nolab söögiga
  • noodid** – peedi või kaali lehed
  • nõluttama** – aeglema’: 
    • nöluttab peäa, ei tule gGa lähä
  • pihnema** – jätkuma 
    • tänade oastased eenad piknevad kauvast
  • pill, pilla tegemakahju tegema
    • need hobosed aga suurt pilla ei olle tehnud (Avinurme kogukonnakohtu protokoll, 1874)
  • pinnima** – vikatit teritama
  • peripõhia** – täpselt, täiesti
    • tahi kõikki peripõhja teada soada
  • peidas** – uhkelt kaarus (hobuse kael)
  • peebuttama** – ahvatlema, ära meelitama, samas täh. ka sooguttama
    • küll peibutas suu ees ja soogutas selja taga (Trm)
  • rõduma** – korisedes hingama
  • räiss** –  puru, risu
  • raudima** – rauataoliseks minema
    • vikkatti tahk, kui järsku luiska, raudib ä
  • raga **– kalavõrk (hästi tihe)
  • särmistama** – peerulõmmusid, särmeid tegema
  • seekki jätma** – kõrvale, tarvitamatuks jätma (riiet, maad)
  • soima** – soim – väike, kergesõidu lootsik
  • soppits** – paadi tüür
    • soppitsat pinama – tüürima
  • suolastama** – soolast toitu sööma (või pakkuma)
    • kus suda nii soolastati, et nõnna kaua kaljakannuga juttu aad (Trm)
  • sõlik** (sõelik, sõõlik) – taevasõel (tähekogu) (Sõela tähtkuju)
  • tahuttama** – teritama
    • ahutasime kervest (Trm)
    • aga ka ‘teritama ‘ – tahutas ära peenikesest, painutas ära ja pani kuivma (Trm)
  • tardnema** – külma pärast võima
    • ei tardne kuuvetta käija
    • = murdesõnastikus targnemaei targe kasukad seljast ära võtta (Trm)
  • tavattu** – õudne, kole, hädaohtlik
    • tavatu paik (Trm) 
    • peru obusega oo pimedas nõnna tavatu menna (Trm)
  • teabusk** – kaluri nahkkinnas
  • tikkus** – iluõmblus (pesul)
  • tunane – eilne, möödunu;
    • tunaeile – üleeile, tunahomme – ülehomme
  • tükkist a’st, tük aega* – väheks ajaks, vähe aega
  • usina* – hiljuti, natukese aja eest
  • visama** – salamahti vaatama
    • missa viisad minuda edemalt (Trm)
  • voolas** (› voola) – tühe (õõnsus) kasvavas puus
    • vanast tehti voolaga puust eena arka (Trm)
  • värkkima** – tasandama 
    • obuse kabja kida vaja värkkida
  • vöörus – esik, eeskoda
  • ür’p** (› ürbi) – muistne seelik (aga ka kerge kuub)
    • tõmmasin suure ürbi peale (Trm)
  • ürgama, üriendama** – algust tegema
    • ei õle eenatiuga ürjand veel (Trm)
    • ürjäkä kangas ärä (Kod) – ‘alustage kangas ära’
  • õgar** – (haiguse)vimm
    • aiguse õgaras olema, sis kui aiguse vimm vel küljes õ
  • õletama – ennustama; õletaja –ennustaja, õletatasse – ennustatakse
  • õtsakuti – järjestikku, üksteise peal

* Marta Sakson 1923. a välitööde ülevaates esitatud Avinurme murdesõnad. Sõnad, mille tähendus ehk kasutusviis erineb kirjakeelest:

**Marta Sakson 1923. a välitööde ülevaates esitatud Avinurme murdesõnad, mida Wiedemanni sõnaraamatus ei leidunud (puhuti täiendatud murdesõnastiku näidetega, aga kuna murdesõnastikus on Avinurme paigutatud Torma alla, siis on murdetäpsustusena nende juures ‘Trm’).

‹– TAGASI AWINURME KIELE PEALEHELE