AVINURME MURAKU SÕNAVAKK
(Täienev kogu Avinurme mudesõnu.)
Alljärgnevalt on esiti toodud Marta Sakson 1923. a välitööde ülevaates esitatud Avinurme murdesõnad.
Sõnad, mille tähendus ehk kasutusviis erineb kirjakeelest:
- järsku – otsekohe; ühtelugu, vahetpidamata:
- tie lähäb järsku edasi, õlen järsku oma töö kallal;
- katsuma – vaatama (esineb ainult vanadel)
- kõrrast – vahetevahel, mõnikord
- lõppema – ahi on lõpmas ~lõpnu – ‘ahi on küdemäs’ ~küeb, ahi lõppis õtsa ‘ahi sai küdenud’.
- usina – hiljuti, natukese aja eest
- tükkist a’st, tük aega – väheks ajaks, vähe aega
Sõnu, mida Wiedemanni sõnaraamatus ei leidunud (puhuti täiendatud murdesõnastiku näidetega, aga kuna murdesõnastikus on Avinurme paigutatud Torma alla, siis on murdetäpsustusena nende juures ‘Trm’), näiteks:
- ahkats – hakkaja tragi inimene
- igavene ahkats tõne tegema (Trm)
- ammastama – sarika otsadesse õnaraid raiuma,
- ambaid tegema (et sarikas paigalt ei libiseks)
- angas – langetatud puudest aed metsas
- kõigi õksadega tehtud aed on angas (Trm)
- äbukkas – tume (hägune), haiglane (silma kohta)
- silm lähnd äbukast nägu õleks kae peal õlema (Trm)
- ähäl ~ ähär – tööahne, väsimata (erk, kärme)
- ämüne – udune, aurune (ilm)
- eblakkas – edev, kerglane
- elemed – metallikillud kala (lutsu) ligi meelitamiseks püünise küljes
- ennustama – ette kuulutama (kergemeelselt, naljatoonil)
- jõlama – jändama, asjata vaeva nägema
- selle moa lapiga oo jõlada küll soand (Trm)
- kaljatsimed – linnaseleivad kaljategemiseks
- kävittama – lõnga käbile kerima
- kik – kisuline raud kütise ja ale segamiseks
- kikkustama – kikuga kütist segama
- kivijalg – vundament
- kondama – pimedas, sihita ümber hulkuma
- kongur › kongru – pahur, rügaja laps
- õled va kongur koa
- niske kongur ei jää auas koa vagasest (Trm)
- korejad – (kalaaugu raiumisel tekkivad) jääkillud
- kõre – sirge, sile (kuusest)
- kruppitsad – kalavõrgu kudumise pulgad
- krutskud – hobuse ohja lõksud
- kuhti – naiste jakk
- kulbas (› kulppa) – lohk, mõlkiläinud koht (plekknõul)
- mannergas kulpaid täis (Trm)
- kulp – mõlk (riistal kulp sies, Trm)
- liip (mitm. liibud) – kartuli lõigud
- lippet – sahalusikas, sahalabidas (adralusikas)
- lipet käis sahkade piale, sii keeras mulla kõrvale (Trm)
- lollama – rumalusi tegema
- lolla ku tahad, pualemiilne ike õled (Kod)
- nantka – kampson (vanaaegne) (värvilisest villasest lõngast)
- nantka kampson õli piha ümbert kõrruline (Trm)
- nets – muistne naiste müts
- meie ämmal õli viel usina üks nets (Trm)
- noodid – peedi või kaali lehed
- nõluttama – aeglema’:
- nöluttab peäa, ei tule gGa lähä
- pihnema – jätkuma
- tänade oastased eenad piknevad kauvast
- pinnima – vikatit teritama
- peripõhia – täpselt, täiesti
- tahi kõikki peripõhja teada soada
- peidas – uhkelt kaarus (hobuse kael)
- peebuttama – ahvatlema, ära meelitama, samas täh. ka sooguttama
- küll peibutas suu ees ja soogutas selja taga (Trm)
- rõduma – korisedes hingama
- räiss – puru, risu
- raudima – rauataoliseks minema
- vikkatti tahk, kui järsku luiska, raudib ä
- raga – kalavõrk (hästi tihe)
- särmistama – peerulõmmusid, särmeid tegema
- seekki jätma – kõrvale, tarvitamatuks jätma (riiet, maad)
- soima – soim – väike, kergesõidu lootsik
- soppits – paadi tüür
- soppitsat pinama – tüürima
- suolastama – soolast toitu sööma (või pakkuma)
- kus suda nii soolastati, et nõnna kaua kaljakannuga juttu aad (Trm)
- sõlik (sõelik, sõõlik) – taevasõel (tähekogu) (Sõela tähtkuju)
- tahuttama – teritama
- ahutasime kervest (Trm)
- aga ka ‘teritama ‘ – tahutas ära peenikesest, painutas ära ja pani kuivma (Trm)
- tardnema – külma pärast võima
- ei tardne kuuvetta käija
- = murdesõnastikus targnema – ei targe kasukad seljast ära võtta (Trm)
- tavattu – õudne, kole, hädaohtlik
- tavatu paik (Trm)
- peru obusega oo pimedas nõnna tavatu menna (Trm)
- teabusk – kaluri nahkkinnas
- tikkus – iluõmblus (pesul)
- visama – salamahti vaatama
- missa viisad minuda edemalt (Trm)
- voolas (› voola) – tühe (õõnsus) kasvavas puus
- vanast tehti voolaga puust eena arka (Trm)
- värkkima – tasandama
- obuse kabja kida vaja värkkida
- ür’p (› ürbi) – muistne seelik (aga ka kerge kuub)
- tõmmasin suure ürbi peale (Trm)
- ürgama, üriendama – algust tegema
- ei õle eenatiuga ürjand veel (Trm)
- ürjäkä kangas ärä (Kod) – ‘alustage kangas ära’
- õgar – (haiguse)vimm
- aiguse õgaras olema, sis kui aiguse vimm vel küljes õ