AVINURME MEESTE PUUTÖÖJÄRIDEST
Traditsioonilise puukäsitöö tegemisel oli üheks keskseks töövahendiks pink ehk TÖÖJÄRG, nagu seda Avinurme keeles nimetati, või tööjäri, nagu seda uuemas pruugis kutsutaks. Tänapäeval me kujutleme puutööpingist mõeldes ette ilmselt pigem kruupinki (ehk tisleri– või puusepapink), mis on aga uuem nähtus. Ants Viirese hinnangul on see vast 2–3 sajandit vana ilming, mis jõudis Eesti maapiirkondadesse alles 19. sajandi lõpus ja hiljemgi. Ent Avinurme mehed eelistasid muistset tööjäri. Uurimegi Viirese Eesti Rahvapärase puutöönduse (1960) kaudu, milliseid puutööjärisid Avinurme mehed kasutasid.
Kruupingid tulid kasutusse koos höövliga, sest viimane vajas alust, millele hööveldatav ese kinnitada. Ehkki 20. sajandil said nad üldlevinuks ja talurahva seas tavaliseks töövahendiks, jäi Avinurme selles osas erandlikuks.
Ants Viires kirjutab (1960):
Vanem põlvkond mäletab hööveldamist lihtsal pingil veel üle maa. [..] Tänapäeval on höövelpink [kruupink] taurahvale üldiselt obligatoorseks puutöövahendiks, mis ei puudu üheski kolhoosis. Üksnes Avinurme puutöömeistrid töötavad siiamaani vanadel lihtsatel tööpinkidel. Höövlipinke leidub Avinurmes peamiselt vaid peredes, kus tegeletakse toolitegemisega, seega siis puhtakujulise tisleritööga.
Milline oli Avinurme tööjärg? Viires selgitab:
Tüüpilisel Avinurme tööjäril on otsas kaks auku, kuhu löödud pulkade vastu hööveldamisel toetatakse laud, kusjuures ise istutakse kaksiti järil (joonis 57). Mujal on pingi otsas sageli üksainus pulk (joonis 56). Pikemat lauda võidakse hööveldada ka seda vastu pulka toetamata, istudes kaksiratsi laua peal (joonis 131). Enamasti on ka pingi keskpaiga lähedal kaks kõrvuti asetsevat auku, kuhu löödud pikkade pulkade vahele laud asetatakse serviti, et hööveldada lauaserva (joonis 58). Vahel on tööpingi keskel veel suurem nelinurkne ava, kuhu käib lauaservade lihvimiseks kummuli pingile asetatava lükke raud [lükkel ehk pikkhöövel].
Viires lisab, et just selliseid lihtsaid tööpinke võis kohata juba Saksa vanimail tisleritöö kujutistel Nürnbergis aastast 1398 ja 1444 (vt kõrvalolev pilt).
Tööjäril hööveldati näiteks laudnõu põhjalaudu ja küljelaudade servi, ent tehti muidki hööveldamise ja voolimise töid.
Ent puuriistade valmistamisel on vaja erinevaid tööjärisid, mille abil eriomast lahendust vajavaid töid teha. Nii oli höövlipingi tüüpi tööjärile lisaks Avinurmes kasutusel ka uurijärg, vitsajärg ja pilpajärg ning spetsiifilisemate tööde jaoks veel mitmed järitüübid.
UURIJÄRG
Seejuures oli üks tööjäri tüüp, mis Viirese sõnul on Avinurmele eriomane: selleks oli laudnõude uuramisel kasutatav UURIJÄRG (joonis 97). Seda ei tuntud mujal kui siin. Uurijäri kasutati laudnõu ehk Avinurme keeles uuratud riista küljelaudade uuramiseks – uurde lõikamiseks, millesse kinnitub nõu põhi.
See on muus osas nagu tavaline tööjärg, aga sellele on peale kinnitatud uuramise klopp – 10-20 cm kõrgune puupakk, mille pealmine külg on uuratava laua kumerusele vastavalt nõgusaks tehtud ning lõikajapoolsel küljel on kaks väikest pulka, mis aitavad lauda lõikamise ajal paigal hoiada. Aga selleks abinõuks on ka pingist läbi käiv nöör, mida jalgadega pingutati. (Viires 1960: 108)
(allikas: ERM Fk 1089:68)
VITSAJÄRG
Eraldi tööpink – VITSAJÄRG – oli ka jämedamate vitste liimeistriga vestmiseks (peenemad siluti põlvel noaga vestes). Selliseid järisid kasutasid püttsepad nii Avinurmes kui ka mujal Euroopas. (Viires 1960: 113)
Vitsajäril käib läbi teljel liikuv kolk, mis tallamislauale vajutades laiema pea abil pressib vitsa või muu vestetava puutüki kinni ja võimaldab seeläbi kahe käega liimeristriga töötada. (samas) Näiteks peergkorvi meister Haljen Palju kasutas seda pinki peergude silimisel.
Ants Viires, 17.VII 47. (ERM Fk 1089:72)
Ka see pink on levinud mujalgi ja tuntud juba väga ammusest ajast. Viires märgib, et taolise põhimõttega pinki võib kohata juba ühel 2. sajandist pärineval Gallia kivireljeefil (Reimsis). (samas)
PILPAJÄRG
Eraldi seadega tööjärgi oli ka katusepilbaste tegemiseks. PILPAJÄRI tööpõhimõte on vitsajärile sarnane – tallalauaga pressitakse pilpalõmm kahe tulba vahele kinni ja asutakse liimeistriga pilpaid tõmbama.
Puutööpinke oli veel erinevate tööde tegemiseks, näiteks kodarapink ja rattapink vankrirataste tegemiseks, treipingid jne. Ent need tööd ja pingid ei olnud Avinurmes tüüpiliseks.
Avinurme meeste tööjäridest on nii mõnigi veel pildile jäänud, näiteks:
Foto: Nele Tammeaid, 2012 (ERM Fk 3010:124)
Ent vanade-heade tööjäride kasutamine ei lõppenud ka Avinurme kodutööndusliku perioodi hääbudes, vaid kestis edasi ka muidu mitmes töös mehhanieeritud tünnitšehhis:
