AVINURME JA AVINURME KÜLADE ESMAMAINIMISEST

Seni teadaolevalt on kunagisel Liivimaal alal asunud Avinurme ja mitme siinkandi küla kirjalik esmamainimine Poola II revisjonis 1599 aastal. Avinurme esineb seal nime all Awinorma. 

1599. a. revisjonis märgitakse veel kuut Avinurme kandi küla:

• Adraku (Adrakusz)
• Kärasi (Kieressza)
• Laekannu (Lagakunth)
• Maetsma (Madytuzma)
• Piilsi (wieś Pilioza)
• Vadi (Wadey).

Need külad kuulusid Tartu (Dorpat) vojevoodkonna (endine Tartu piiskopkond) Laiuse (Lais) staarostkonda, Roela mõisa valdustesse Zalessie (Metsataguse) nime all.

Selline piiritlus on küll mõnevõrra tinglik, kuivõrd hilisema Avinurme mõisa alla kuulus pea 50 küla, mis teadupoolest jagunesid hiljem Avinurme metsavalla (Awwinorm-Waldgemeinde, hilisem Avinurme vald) ja Ranna-Avinurme valla (Awwinorm-Strandgemeinde, hilisem Lohusuu vald) alla.

Avinurme mõisa aladel oli 1599. aasta revisjonis kokku nimetatud 11 küla, lisaks eelmainitutele ka Lohusuud (wioska Jugowiec), Ninasi (wioska Nos), Tammispää (wioska Tamista) ja Vilusi (Willusz derewnia).

Seejuures Avijõe nimi oli 1599. a kirjas kui Łogowiec ehk n-ö Lohusuu jõgi.

* AANATI

Esmamainimise kohta andmed puuduvad.
Algselt taku nimi, mis laienes piirkonna nimeks.

ADRAKU

Nime on esimest korda mainitud aastal 1599, mil avastati Poola maarevisjoni poolt metsade keskelt üks adratalupoeg ning pandi revisjonis kirja küla Adrakusz. Muud nimekujud: 1601 Adrakon, 1624 Addraköndo, 1758 Addrakatz. 1624. aasta Rootsi maarevisjoni andmetel oli külas juba seitse talu.

ALEKERE

Esmakordselt on mainitud nime Allekõrre 1811. aasta revisjonis. Nime on märgitud 1816 Allekörre, 1839 Alekwere.

Lohusuu kirikuraamatust leiab 1722. aastast sissekande, et Allekorra Jürril sündis poeg Jahn.

* JAAGUVÄLJA

Esmamainimise andmed puuduvad. Nimetatakse ka Jaagoväljaks.

Vahel nimetatakse kohanimepärimuses külaks, vahel Änniksaare küla osaks (EKI-es2: 211) Änniksaare küla ühel otsal oli Nõmmküla, teisel otsal Jaaguvälja).

* JALAKSAARE

Lisandunud kaardile 18. sajandi lõpul. Nimedest on mainitud Jalaksare.

Hiljem liideti Võtikverega.

JÕEMETSA

Piilsi jõe äärde metsa XIX saj. keskpaiku tekkinud küla. Esimesed andmed küla nime kohta pärinevad kaardilt aastatest 1855-1859 Іомецъ (küla), 1900. aastal mainitakse küla Емецъ ning 1963. aastal väikest küla Jeemetsa väikeste majapidamistega.

KAEVUSSAARE

Nime on esmakordselt mainitud 1811 Dorf Kaiwosar. Peale seda 1816 Kauwosar.

Kohalikus murrakus ka Kaevus‿soare.

* KARUSOO

1852. aastast on info nime Dorf Karrosoo kohta. Nime on esitatud hiljem ka kujul Karuso.

Praegu ametlikult Piilsi osa.

KIISSA

1796. aastal on mainitud talu nimega Kisa, 1811 Dorf Kiesa. Varasemalt võis olla nimetatud 1758. aastal nimega Dorf Kisasaar, XVIII saj Kiesosahr, 1834 Dorf Kisasaar, Dorf Kiesa, 1868 Kiesa.

Siiski leiame küla nimega Kizakar juba 1772. aastal koostatud Riia (Liivimaa) kubermangu kaardilt. Samuti on Kiissat (Kisa) mainitud Lohusuu kirikuraamatus juba 1722. aastal, Kisasaart 1744. aasta revisjonis.

Kirjakeeles on kasutatud ka nimekuju Kiisa.

* KIRBU

1811, 1816, 1865 Dorf Kirbosar, Kirbu ehk Kirbussaare leiab 1839. aasta Liivimaa kaardilt – nimetatud Kirbosaareks. 1939. aastal nimetati ümber Muruks.

Täna on ametlikult Paadenurme all.

* KODASSAARE

KODASAARE

Nime Koeddosaare, Köddosaare on mainitud esmakordselt 1852. aastal. Kasutusel on olnud ka nimed Koeddosaare, Dorf Köddosaare, Koddasaar.

Kohalikus murrakus Kõdas‿saare.

Täna on Kodasaare Piilsi osa.

* KOLGAVÄLJA

Küla arenes välja Piilsi küla Kolga talust XIX saj. lõpuks. Omaette nimega 1922. a. rahvaloenduse materjalides.
Kirjakeeles on esinenud ka nimekuju Piilsi-Kolgavälja.

Täna kuulub Piilsi alla.

* KRUUSOJA

Esimest korda on nime mainitud ja kaardile kantud 18. sajandi lõpul. U. 1900 Крузоя.

Praegu kuulub Peressaare piiresse.

* KULLISAARE

Esmakordselt on mainitud nime Kullisaar 1866. aastal, kaardil esmakordselt aga 1827. Läbi aegade on teada ka nimed Kullissare, Kulliśsoàre, Kulliśsoàrest. Ka Kallisaar (1839)

Täna jääb Lääne-Virumaale.

KÕRVE

Kõrve küla mainitakse esmakordselt arvatavalt 1767. aastal. 1800. aastast säilinud metsakaardil on märgitud antud külas kaks talu. 1839. aasta andmetes on nimi Körwe. 

KÕRVEMETSA

Kõrvemetsa kujunes külaks XIX saj. keskpaigaks. Nime võib leida 1848-1853 talunimena Körwemöts, 1855-1859 külanimena Ульви Керви, 1866 talunimena Körwe Mets, u 1900 külanimena Ульви-Кервемецъ.

KÕVERIKU

Kõveriku on karjamõisa nimi (XVIII saj-st), mis on ilmselt mõjutatud varasemast külanimest Kõversaare. Hiljem jäi Kõveriku ka külanimeks. Kõversaart mainitud esmakordselt 1676 Kower Saare, 1684 Kowersary, 1758 Kower Saari (1 talupoeg Kõwersaari Thomas) ja samas esmakordselt mainitud ka Hofflage Kowerick (karjamõis), 1798 Köwwerich (karjamõis), 1866 Kowerick.

KÄRASI

Küla Kieressza mainitakse esmakordselt Poola maarevisjonis 1599. aastal. Edaspidi on nimi esitatud: 1601 Keraß, 1624 Kerrents (või Kerrenis), 1758 Dorf Kirras, 1811, 1816 Dorf Kerrasse, 1866 Kerrasi, Kärazi. 1758 revisjonis esines nimekujul Kierrasaar. Kärasiga võib seotud olla ka 1836. aasta kaardil olev Kurrasaar ja Mellini kaardi Kerro.

* KÜTAMETSA

Täpsemad esmamainimise andmed puuduvad. 1901. Küttametz (metsavaht), Külanimena on esinenud ka Küttametsa.

Täna kuulub Adraku juurde.

LAEKANNU

Küla on esmakordselt mainitud Poola revisjonis 1599. aastal kui Lagakunth. Edaspidi on andmed järgmised: 1601 Lagakont, 1624 Lahokönde, 1697 Layakannust, 1700 Laijakönt, 1754, 1758, 1811 Laikon, 1775 Laekond, 1852 Laiakanno, 1866 Laekon. Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis on kirjas ka Laegannu.

Kohalikus murrakus Laekõnnu.

* LAURISSAARE

LAURISAARE

Esimesed andmed küla Laurisar kohta pärinevad aastast 1811, mil külas oli üks talu (Laurisare Johann) ja neli vabadikku. Arhiiviandmetel on nimeks olnud ka Laurisoare, 1811 Dorf Laurisar. 

Kohalikus murrakus Laaris‿soare

Täna on ametlikult Paadenurme osa.

LEPIKSAARE

Nimedena on esinenud 1811 Leppiksar, 1816 Dorf Leppiksar, 1841 Dorf Leppiksar, 1866 Leppigsaar. Nimi esines aastatel 1822–1827 Avinurme mõisa kaardil ka loodusnimena District Leppiksaare Mötz. 

Algselt koosnes küla vabadikest.

* LIIVOJA

1725. aasta Laiuse lossi maadel elavate meeste loenduse järgi elab Laekannu külas (Laykone) 4 peremeest, ühel neist on lisatud ka liignimi talukoha järgi – Lifvaja Martt. Edasised nimevariandid: 1758 Liwaoja tallo, 1782 Lieva Oja, 1795 Liwaoja, 1811, 1816 Liwaja, 1834 Liwoja, 1855 Liivoja. Alates 1839. aastast tekkis Liivoja kõrvale Raja küla ning kaardil 1855–1859 on külad iseseisvalt kõrvuti märgitud. 1866. a kaardil on kirjas Raja oder Liwoja. Liivoja nime on veel mainitud valla protokollis 1887. aastal, edaspidi nimetatakse külasid Raja ja Västriku – Liivoja ja Raja liideti üheks külaks, mille nimeks jäi Raja. 

* LINNANÕMME

Esimesed kirjalikud andmed talust Lin̄a nöm̄e pärinevad aastast 1839. 1854 kaardil Linnanömme. Külanimena on esinenud ka 1866 Linanõme. Külana kujunes välja XX saj. alguses.

Täna ametlikult Piilsi osa.

* LISSI

Esimesed andmed pärinevad aastast 1821, mil on nimetatud väikest metsaküla Lüsi Asse (ja Lüsi joeggi). 1854. aastal on fikseeritud Avinurme valla kaardil District Lissi Mötz, 1855–1859 kaardil ka Лиза.

Täna on Kõrvemetsa osa.

MAETSMA

Nime Madytuzma on esmakordselt mainitud Poola maarevisjonis 1599, 1601 Madditüßma, 1624 Mayatoußma, 1758 Maiatusma, 1811 Maitzma.

* METSARA

Külana kujunes Metsara välja 19. sajandi alguseks. Kuna küla on liidetud nii Ulvi kui ka Kõrvemetsa külaga, siis nimena on esinenud umbes 1900. aasta paiku ka Ulvi-Metsara.

Täna on ametlikult Kõrvemetsa osa.

* MURU

Muru küla varasem nimi kuni 1939. aastani oli Kirbu ehk Kirbussaare. Hilisema nimena on esinenud ka Murru.  (Muru nimi võis tulla seoses Muru raudteejaamaga.)

Täna kuulub Paadenurme alla.

* MUSTAMETSA

Nimi võib olla looduslikku päritolu, sest algselt 1822–1827 oli see fikseeritud kaardil nii talunimena Must Mötza kui ka loodusnimena District Must Mötz. Esinenud on ka nimevariant Mustmets (1866).

Täna on ametlikult Kõveriku osa.

PAADENURME

Nime on märgitud 1624 Der Hoff Paddofer, 1638 Paddofer, 1758 Padefest, 1798 Padenorm, 1811 Dorf Padenorm, 1866 Pädermo, Poadenurme. Kaardil esmakordselt 1793 Mellini kaardil nimega Padenorm (vt ülal).

* PEEBUSSAARE

PEEBUSAARE

1922 Peebusaare nimena on märgitud ka Pebussoare, Peebusaare (1922), Piibusaare, Peebosaare.

Täna on ametlikult Kõveriku osa.

PIILSI

Esmakordselt nimetatud Poola revisjonis 1599 wieś Pilioza, seejärel 1601 Piloß, 1624 Pilsen (nimetatud ka seal elav Pilse Jacob), 1695 Pyllschie kylla, 1839 Piels.
Rootsi valitsusaja lõpust pärinev külade loend nimetab Avinurme mõisale kuuluvate külades seas nelja taluga küla Metzpills ning hilisemast loendist võib leida nime Ranna-Piilsi.

Ranna-Piilsi ala kuulub täna Kalmaküla alla.

* RAJA

Küla on mainitud esmakordselt kaardil 18. sajandi lõpul, ilmselt 1786 (Raja-Venevere tee Eesti- ja Liivimaa piiril), ent Torma kirikuraamatus on 1696. aastal kirja pandud Raja Rein Rajalt. 1839 Raja küla.

Täna on ametlikult liidetud Laekannuga.

* RAJAMETSA

Rajametsa küla (ka Raja-metsaküla) tekkis Raja küla kõrvale ja selle nime kohta põhjalikumad andmed puuduvad. Küla pole kantud ka Mellini kaardile, mistõttu võib eeldada, et tegemist on hilisema külaga umbes 19. sajandist. 1834 Nurk Raiga Mets.

Täna on ametlikult liidetud Laekannuga.

* REHESAARE

Nime Dorf Rehesar on esmakordselt mainitud 1811 ühe taluga külana ning hiljem nimekujudega Das Gesinde Rehesaar, Rehesar, Rehhessaare.

Lohusuu kirikuraamatus on aastast 1723 sissehanne Rehhesare Thomase poeg Carli sünni kohta.

Kohalikus murrakus Rehes‿soare.

Praegu ametlikult Tammessaare osa.

* SAARE

LAEKANNU-SAARE

Nime on Dorf Sare mainitud esmakordselt 1834. aastal. 1854. aasta andmetes on kirjas Saare Talloalune Möts Avinurme piiri lähedal. Ent 1793. aasta Mellini kaardile on kantud küla Laekannu–Saare.  

Torma meetrikas on 1796. a. nimetatud Laekonnesar Josep ja ta pereliikmed. (EKI1)

Täna on ametlikult liidetud Laekannuga.

* SOLDATIVÄLJA

1758. aasta revisjonis on nimetatud Sollackfer Reicko Reins Land. EKI kohanimekartoteegis on nimetatud Avinurme idaosas asuvat küla ka Soldattivälja. Samas viidatakse, et nimi on seotud kroonuteenistusest vabanenud sõduritele talude andmisega antud Kärasi ja Piilsi vahelisel maa-alal.

Täna kuulub Jõemetsa alla.

SÄLLIKSAARE

Esimesena on nimetatud nime Selliksar 1811. aasta revisjonis. J. Hiiemets kirjutab Torma kihelkonna ajaloo teises raamatus, et 1785. aastal oli Avinurme 81 talu seas ka Sälliksaare üksiktalu. 1839 Salliksaar (talu).

Lohusuu kirikuraamatus on 1771. aastal kirjutatud Sällikosaarest Joan.

TAMMESSAARE

Lohusuu kirikuraamatutes nimetatakse Tammessaare (Tamissare) küla elanikke juba 1722. aastal, mil ristiti Tamissare Tönno tütar Kaij. Küla on mainitud järgnevalt: 1758 Tamme Saar (ühe taluga), XVIII saj. Tammesahr, 1811 Tamesar, 1839 Tammisaar (talu), u 1900 Таммисааръ (küla). Kirjakeeles on 20. saj. kasutatud ka Tammesaare.

* TEADUSSAARE

Küla on lisandunud Mellini kaardile 1793. Nimedena esineb Tiatsare. Seejärel 1811 Dedosar, 1834 Teädosare, 1839 Dädosaar, 1852 Diadosaare, 1855–1859 Дедесарь (küla), 1868 Diadosaar, 1866 Teadosaar.

Kohalikus murrakus ka Tiatsare.

Täna on ametlikult Laekannu osa.

* TÕNISMAA

TÕNISMA

Esimene märge talunime Tõnismaa kohta on 1866. aastast – Tön̄ismaa (talu). Varasemalt on küla kutsutud ka Ülisoo ehk Ülesoo külaks, seal asunud samanimelise talu ja soo järgi.

Täna kuulub Alekere alla.

* TÕNUSSAARE

TÕNUSAARE

Nime on mainitud 1811 Dorf Tönosar, 1816 Dorf Tönnosar, 1834 Dorf Tonnosar, 1866 Tönnosaar.

1724. aastal on Lohusuu kirikuraamatus nimetatud Tönnosahre Andres, Toomas (Thoma) ja Jaan.

Täna kuulub Adraku alla.

* TÖLGA

Esmakordselt on mainitud nime Tölga 1839. aastal talunimena, aga talu on ära märgitud juba Avinurme mõisa kaardil 1827. 
1852-1853 mainitakse nimena ka Ees-Tölga ja Taga-Tölga. 

Täna on ametlikult Paadenurme osa.

ULVI

Nimena on mainitud 1638 Wulffy, 1696 Ulwilt, 1700 Ulwi, 1754 Ulbi, 1866 Ulwi.

Samas A. Moora ühendab Ulvi 1599. aasta revisjonis esineva külaga Jamawer Zalessie, kus elas kaks talupoega, kellest ühe nime Ulf alusel võis hiljem tekkida küla nimi. On teada, et Ulvi varasem nimi oligi ilmselt Jamavere või Jaamavere, mis loendites esineb veel 1601 Jammerwell ja 1624 Jammafer.

VADI

Kirjalikult on Vadi küla nime esmakordselt mainitud 1599. aasta Poola revisjonis Wadey külana, kus on kolm talu, kaks pobulit ja veskikoht. Hilisemad nimetused on 1624 Waddihill, 1811 Waddi, 1834 Waddy, 1839 Waddai, 1866 Waddi. 

* VÄSTRIKU

Esimene mainimine pärineb 1822.–1827. aasta Avinurme mõisa kaardilt, kust võib leida District Wästriko Mötz), mis lubab oletada, et hilisem küla on saanud oma nime metsalt. 

Täna ametlikult Kaevussaare osa.

ÄNNIKSAARE

Viiteid nimele võib leida: 1758 Dorf Hennicksaar, Ennicksaar, 1834 Dorf Anniksaar, 1866 Enigsaar (Haus), 1811 Dorf Eningsar, 1816 ja 1834 Dorf Enningsar.

Ennigsare Andrese Naene on ära nimetatud Lohusuu kirikuraamatus 1724.

Kirjakeeles varem ka Enniksaare.

Tänased külanimed:

1599 – Avinurme
1599 – Adraku
1599 – Kärasi
1599 – Laekannu
1599 – Maetsma
1599 – Piilsi
1599 – Vadi
1624 – Paadenurme
1638 – Ulvi, varasema nime Ja(a)mavere esmamainimine 1599
1676 – Kõveriku
1722 – Tammessaare (ühe taluga) 
1758 – Änniksaare
1767 – Kõrve
1796 – Kiissa (talu), 1758 Kisasaare nime all; 1722 – Kisa.
1811 – Alekere
1811 – Kaevussaare
1811 – Lepiksaare
1811 – Sälliksaare
1848–1853 – Kõrvemetsa (talu)
1855–1859 – Jõemetsa

Ajaloolised külanimed:

1696 (1786) – Raja (talu)
1725 – Liivoja (talu)
1758 – Soldativälja
1793 – Teadussaare
18. saj. lõpp – Kruusoja
18. saj. lõpp – Jalaksaare
1811 – Laurissaare
1811 – Rehessaare
1811 – Tõnussaare
1821 – Lissi
1822–1827 – Mustametsa
1822–1827 – Västriku
1827 (1866) – Kullisaare
1834 – (Laekannu-)Saare
1839 – Linnanõmme (talu)
1839 – Tölga (talu)
1839 – Kirbu(saare)
1852 – Kodassaare
1852 – Karusoo
1866 – Tõnismaa (talu)
19. saj. II pool – (Ulvi-)Metsara
1922 – Kolgavälja
1922 – Peebussaare